NURGA PUUKOOLI FOORUM

Pooled 5-6 aastastest mändidest (harilik) on kaetud oranzikas/roosade täppidega. Täpilised männid asetsevad naabri põllu ääres mida 3 nädalat tagasi töödeldi mürkidega.
Kas tegemist on mingi mändide haiguse või siis põllukeemiaga? Kas need männid hävivad?Kui on tegemist haigusega , kas on siis võimalik kaitsta veel terveid mände?

Kui põldu töödeldi ümbrohu tõrjeks,näiteks Roundup-iga, siis on täiesti reaalne et taimed tuulisema ilma korral said kemikaaliga pihta.Kuid sellisel juhul tavaliselt taimed lihtsalt kolletuvad ja kuivavad.
Teine tõsisem võimalus on muidugi ka seenhaigused.
Näiteks:

Punavöötaud.

Punavöötaud on ohtlik, kiirelt leviv mändide okkahaigus, mis on juba tekitanud suurt kahju kogu maailmas ja kantud meie riigiski karantiinialuste metsahaiguste hulka.
Punavöötaudi tekitab seen Mycosphaerella pini.
Eestis (ja kogu Baltikumis) leiti seda üliohtlikku haigust esimest korda tunamullu hilissügisel Järvselja õppe- ja katsemetskonna Agali arboreetumist toodud musta männi (Pinus nigra) okastelt.
Eelmisel aastal avastatud puid surmav seenhaigus punavöötaud ohustab nüüdseks juba männikuid üle kogu Eesti.
Maaülikooli teaduri Märt Hanso sõnul on maailmas palju männikuid hävitanud haigus Eestis jõuliselt levinud viimaste põudade ja soojade talvede tõttu.
«Eesti on seda haigust praeguseks täiesti täis: isegi sealsetel noortel mändidel on seda massiliselt, ohtlikult palju,» nentis ta ja lisas, et kui alguses märgati haigust Lõuna-Eestis, siis viimase talvega on uued kolded tekkinud ka riigi põhjapoolsetes piirkondades. Nii on taudi leitud näiteks Tallinnas Õismäe ringi läheduses kasvavatelt mägimändidelt.
Kuna punavöötaud on Eestis täiesti uus nähtus, ei oska metsateadlased enne põhjalikku uuringut veel öelda, kuidas see siinsetes ilmaoludes käitub ning kui kiiresti võib see männikuid suretada.
«Haigus surmab eelkõige vanemaid männiokkaid. Kui okaste kahjustumine toimub mitmel järjestikusel aastal, muutuvad puud nõrgemaks ning surmahoobi võivad männikutele anda hoopis kahjurputukate ründed,» selgitas Hanso. «Kui meil aga peaks tulema käreda külmaga talv, võib see haiguse levikut piirata.»
Teistest Eestis levinud puuhaigustest muudab punavöötaudi ohtlikumaks asjaolu, et see võib ühe aasta jooksul toota mitu okkaid nakatavate eoste põlvkonda.
Hanso märkis, et punavöötaud toodab ka üht kõige ohtlikumat seenemürki dotistromiini, mis annab nakatunud okastel tekkinud triipudele ja laikudele erepunase värvuse. Tema sõnul tunnebki haiguse kõige lihtsamalt ära selle järgi. Triipude ja laikude keskel võivad olla ka väikesed mustjashallid punktid haigust levitavate eostega.
«Seni pole veel täpselt teada, kuivõrd võib see mürk punavöötaudist nakatunud okstega kokku puutuvaid metsatöölisi ning ka okkatoidulisi loomi ohustada,» tunnistas teadur.
Kui algul leiti haigust Eestis vaid mustalt ja mägimännilt, siis peagi avastati, et eosed on nakatanud ka harilikke mände.
Kuna tegu on karantiinialuse haigusega, peaksid oma metsast taudi märke leidnud maaomanikud sellest kohe metsakaitse- ja metsauuenduskeskusele teada andma. Hanso rõhutas, et kindlasti tuleks hoiduda haigestunud mändide langetamisest ja põletamisest. «Tegutseda tuleb vastavalt metsapatoloogi soovitustele,» sõnas ta.
Allikas:
Eesti Loodus

Mul on mändidega ilmselt sama või vähemalt väga sarnane jama. Männi okastel on väikesed oranžikad mügarikud, noored kasvud on terved. Konsulteerisin metsapatoloogiga ja tegemist on haigusega, mille nimi on põisrooste. Männi vanad okkad kukuvad maha, aga noored kasvud on elujõulised ja puud see haigus ära ei tapa. Koduaias paari puu pritsimisega pole mõtet vaeva näha. Igaks juhuks soovitan siiski metsakonsulendi või metsapatoloogi käest nõu küsida.

Tänavune soe ja niiske talv on seenhaigustele soodne olnud. Seega mändide nakatumine üsna tõeneaoline. Kui okka pinnale on tekkinud värvilised kühmud, siis on need ilmselt seene eoslad ja pole kemikaali kahjustuse täpid.
Lisaks Topazidele, jms, osad preparaadid on vist üldse ka müügikeelu saanud ja jaemüüki enam ei jõua, ning kui puud veel väga suured pole võid proovida ka vanu vahendeid nagu Bordoo vedelik...

Vaatan ka enda istutatud mände ja nii haledaid, kahjustunud, pool kuivetanud ja rääbakaid mulluseid okkaid kui tänavu kevadel puudel näha võib, pole varem eriti olnud.

Tere,
küll aasta hiljem, aga haakun siiski teemaga.
Kaks aastat tagasi metsast toodud ja istutatud harilikud männid minu koduaias on "täpilised".
Nad on veel noorekesed, alla 1m kõrged, vanadel okastel on rooste värvi kõrgemad mühukused, mis sõrmede vahel surudes pudenevad kui roostene jahu. Kühmudega okkad kitkusin paar nädalat tagasi ära, kuid tänaseks on kühmud ka neil okastel, mis alles jäid ja on levinud kõikidele vanematele okastele. Selle kevade uued võrsed on terved.
Palun abi, mis ette võtta saaksin, et puid päästa.
Aitäh!

Tänavune talv on mitmetele omamaistele puuliikidele karm olnud. Lepad on pooleldi raagus, vaid üksikud lehed. On ka kahjustunud haabu.
Noored männid on tänavu tõesti tugeva seenerünnaku all (pudetõbi) ja mullused okkad on paljudel noorpuudel seenkahjustustest pooleldi pruunid. Tavaliselt ühekordne selline okkakahjustus puud veel ei surma, eriti siis, kui osad okkad veel pooleldi rohelised ja funktsioneerivad mingil määral, aga kui selline kahjustus kordub mitmel järjestikusel aastal, siis viib see küll puukeste surmani.

Sellel aastal ringi sõites on paljudes kohtades noored männid 0,5-1,5m kõrged ka üleni pudetõbi täis ja arvatavasti määratud hukule