Hobukastanid.

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Hobukastanid.

Postitus Postitas Nurga puukool » T Mär 30, 2010 11:34:08

Hobukastanid.

Tekst: Rudolf Pehter

Pilt

Maikuus, kui kogu loodus kevadet tervitab, süütavad ka hobukastanid oma valged õieküünlad, et valmistada sügiseks sügavpruunid kastanimunad, mida me ikka ja jälle lapselikult rõõmu tundes korjame.
Hobukastan (Aesculus sp.) on maailmas väga populaarne ja kergelt äratuntav puu. Meie siin Eestis ütleme tema kohta enamasti suupäraselt lihtsalt kastan. Kuigi kastanid (Castanea sp.) on lõunamaades tuntud söödavate viljadega puud, mis kuuluvad hoopis teise perekonda ja ei ole isegi väliselt hobukastanitega sarnased.
Hobukastanid kasvavad tavaliselt laia võraga puudena ja tänu hästi hargnenud juurtele on tormikindlad. Puu võib kasvada kuni 300 aasta vanuseks.
Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) kasvab looduslikult mägimetsades Põhja-Kreekas, Albaanias ja Lõuna-Bulgaarias. Oma nime on ta arvatavasti saanud selle järgi, et tema vilju kasutati kodumaal hobuste kopsuhaiguste raviks.
Eestisse toodi puu 18. sajandil ja temast on kujunenud populaarne külmakindel haljastuspuu. 25-30 meetri kõrguse puu koor on hallikaspruun ja plaatjalt rõmeline. Lehed on sõrmjad liitlehed ja tavaliselt on neid nö. sõrmi seitse.
Kevaditi pakuvad parkides, aedades ja tänavatel silmailu hobukastani suured, kuni 30 cm pikkused kreemikasvalged õisikud. Sügisel, septembris-oktoobris valmivad puuul kerajad ogalised 5-6 cm läbimõõdus ja 1-3 seemnega viljad. Kuigi õisi on õisikus palju, areneb ühest õisikust vaid paar-kolm vilja.
Palju tärklist, suhkruid ja rasvu sisaldavad viljad maitsevad hästi sigadele ja lammastele ning meeldivad lastele. Hammastega seemneid viljakestast aga eraldada ei maksa, sest roheline kest on mürgine.
Erinevalt tammetõrudest hakkab kastanimunast harva iseenesest uus puu kasvama. Seda juhtub vaid hästi soojal kevadel ja tuultest varjatud kohtades.
Hobukastan eelistab liivsavimulda, on küllalt varjutaluv ning esimestel aastatel aeglase kasvuga. Hiljem võib aastane juurdekasv olla kuni pool meetrit. Peale puiesteede, parkide ja haljasalade sobib hobukastan ka keskmise suurusega koduaedadesse soolopuuks.

Harilikul hobukastanil on mitmeid dekoratiivseid vorme, millest tuntumad on:
* 'Baumannii' – valgete tihedate, suurte täidisõitega vorm. Vilju ei moodusta. Kasv sarnane põhiliigile.
* ‘Lacinata’ – tugevasti sulglõhiste lehtedega keskmise kasvukiirusega puu.
* ‘Memmingeri’ – lehed kevadel kahvatukollased, hiljem määrdunud kollakate täppidega. Kasvukuju ja kiirus sarnane põhiliigile.
* ‘Pyramidalis’ – terava tipuga, kitsas koonilise võraga kuni 15meetrine puu.

Maailmas tuntakse ligikaudu 25 hobukastani liiki, kuid paraku saavad Eesti kliimas neist hakkama vähesed.
Kollane hobukastan (A. flava)
Pilt
Kasvab looduslikult USA-s kuni 25 meetri kõrguseks ebakorrapärase võraga puuks. Õied kollastes õisikutes, hõredamapoolsed. Õitseb juunis umbes kaks nädalat hiljem kui harilik hobukastan. Vilja nahkjas kest on sel liigil ogadetta. Sügisvärvus ere-oranžikaspunane. Eestis kasvatatakse seda liiki harva, sest saada ei ole taimi ega korralikku idanemisvõimelist seemet.
Sile hobukastan (A. glabra)
Pilt
Pärineb Põhja-Ameerika idaosast, kus kasvab 6-12 meetriseks puuks. Ta on sileda, kahvatupruuni ja lõhnava koorega puu, mille lehed on noorelt alt karvased, hiljem siledad. Sileda hobukastani rohekaskollased õied asuvad kuni 20 cm pikkustes hõredates õisikutes, kõik tema kroonlehed on tolmukatest lühemad. Sobib kasvatamiseks nii aedades kui haljasaladel ja parkides.
Paawi hobukastan (A. pavia) – Kuni 6-8 meetrine väike puu või põõsas. Õied on helepunased ja hõredamates kuni 15 cm pikkustes õisikutes. Looduslikult kasvab Paawi hobukastan Põhja-Ameerika idaosas. Eestis on ta vähelevinud ja võib külmematel aastatel kahjustuda.
Punane hobukastan (Aesculus x carnea)
Pilt
Hariliku ja Paawi hobukastani hübriid, millel on lai võra ja kõrgust kuni 15-20 meetrit. Tema lehed on väiksemad kui harilikul hobukastanil ning tumerohelised ja kobrulised. Õied on tuhm-karmiinpunased ja asuvad 10-15 cm pikkustes pööristes. Punane hobukastan on väga dekoratiivne haljastuspuu just sinna, kus tal on ruumi laiutada. Karmimatel talvedel võib tal meie kliimas esineda külmakahjustusi.
Punasel hobukastanil on mitmeid vorme. Eriti effektne on ‘Briotti’,
Pilt
mis erineb tavalisest hübriidist rikkalikuma õitsemise ja sügavpunaste õite poolest.
Samuti väga haruldane, kuid erilise väljanägemisega on vorm 'Marginata', millel on kollaste äärtega lehed ja roosad õied.

Kodukiri mai 2009
Rudolf
Nurga puukool

Vasta