Magnoolia – ilus, aga õrn.

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Magnoolia – ilus, aga õrn.

Postitus Postitas Nurga puukool » E Apr 06, 2009 16:08:29

Magnoolia – ilus, aga õrn.

Magnooliate (Magnolia) perekond on üks iidsemaid puittaimede seas. On leitud teravalehise magnoolia (M. acuminata) taimeosade kivistisi, mille vanus on ligikaudu 20 miljonit aastat. Teadlased aga väidavad, et magnooliad võisid kasvada meie planeedil juba ka 95 miljonit aastat tagasi.
Magnooliad on väga dekoratiivsed taimed just tänu oma suurtele ja ilusatele õitele, mis püsivad puul paarist nädalast kuni lausa pooleteise kuuni. Perekonda kuulub 80 liiki, millest on aretatud ka hulganisti sorte. Osa magnooliaid kasvab oma kodukohas kõrgeks (30meetriseks) ja meenutab puud, teised aga on madalamad (2meetrised) ja laiema võraga ning näevad välja pigem põõsana. Eestis on magnooliad enamasti põõsa mõõtu, kuid näiteks Põlvamaal Maaritsa asula lähedal on ka korralik magnooliapuu - 90-aastane teravalehine magnoolia on 18 meetrit kõrge.
Lõuna-Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika lõunapoolsemates osariikides kasutatakse haljastuses palju suureõielist magnooliat (M. grandiflora), igihaljaste nahkjate lehtedega ja teistest liikidest laiema võraga puud.
Õied on tal, nagu nimetuski ütleb, väga suured: 15 - 20(25) cm läbimõõduga. USA-s Louisiana ja Mississipi osariigis on suureõielise magnoolia õis rahvuslill. Populaarseks muudab selle liigi veel ka tema pikaajaline õitsemine, mis kestab maist oktoobrini välja. Pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad.
Kuna see liik kannatab vaid lühiajaliselt ja ainult 12-13 miinuskraadi, pole seda Eestis võimalik kasvatada. Kui hakata meilt lõuna poole minema, siis esimesi aedades ja parkides kasvavaid suureõielise magnoolia taimi võime kohata alles Itaalia ja Prantsusmaa lõunaosas.
Eestis on magnooliad suhteliselt vähe tuntud, kuid hoolimata sellest on mitmed neist meie oludele üsna vastupidavad, lisades aedadele idamaist omapära ja eksootilisust. Hiinas näiteks on magnoolia naiseliku ilu sümbol. Viimastel aastatel on puukoolide valikusse tulnud nii erinevaid vorme kui mõningaid liike. Igihaljad liigid meil vastu ei pea.
Ellamaa Arboreetumis oleme katsetanud magnooliate erinevaid liike ja vorme juba mitmeid aastaid.Viimased soojad talved on soodustanud magnooliate head kasvu ja 2008. aasta kevadel õitsesid taimed väga rikkalikult.

Õrn juurestik.

Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu hukkuvad maapeal pottides kasvavad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana.
Mitmed taimed meie arboreetumis on seisnud pärast istutamist jonnakalt mitu aastat kasvamata sentimeetritki, kuid siis äkki on nad saanud hoo sisse ja hakanud viskama igal kevadel poolemeetriseid uusi kasve.

Kasvutingimused.

Mullastiku suhtes on magnooliad nõudlikud. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid, õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab olema kogu aeg parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavad liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel.
Istuta magnoolia tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks olla muld pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu.
Magnooliale peab valima kasvukohaks päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb. Külmematel talvedel võivad külmuda vaid viimase aasta kasvud.
Magnoolia liike, mis külmas Eesti talves vastu peaks, ei ole palju, kuid kogemused näitavad, et ka meil on siiski võimalik mõningaid liike kasvatada.

Eestis külmakindlamad magnooliad.

Teravalehine magnoolia (M. acuminata) - kuni 30 meetrine puu. Lehed suured, kuni 25 cm pikad, terava otsaga. 5-10 cm läbimõõduga õied kollakad või kollakasrohelised. Pärineb Põhja-Ameerikast. Suuremaid õitsvaid puid kasvab näiteks Peterburis ja Helsingis. Eestis kasvab Järvseljal, mis on meil üks külmemaid kohti!, kaks suurt puud. Ka Pärnumaal on teada üks kuuemeetrine teravalehise magnoolia puu.
Hondo magnoolia (M. kobus) - tavaliselt kuni 10meetrine puu. Lehed 10-12 cm pikad, õied valged kuni 10 cm läbimõõduga. Pärineb Kesk ja Põhja-Jaapanist. Suuri õitsvaid puid kasvab Lätis, kuid ka ühel Pärnumaa hobiaednikul on aias neljameetrine hondo magnoolia, mis ka igal aastal õitseb.
Varimagnoolia (M. tripetala) - Võib kasvada kuni 5-6 meetriseks puuks. Lehed on kuni 50 cm pikad ja õied kuni 20 cm läbimõõduga! Pärineb Põhja-Ameerikast. Õitsvaid puid tean Lätis. Pärnumaal kasvab üks kolmemeetrine puu, mis pole aga veel õitsenud.
Sieboldi magnoolia (Magnolia sieboldii) - Kuni 7meetrine põõsas. Lehed 10-15 cm pikad. Õied 6-10cm läbimõõduga. Pärineb Jaapanist ja Koreast. Eestis leidub 2-3meetriseid õitsvaid põõsaid.

Külmahellemad, kuid samuti Eestis kasvatamist väärivad liigid ja nende sordid:
Liiliaõieline magnoolia (M. liliflora) 'Nigra' - aeglasekasvuline, kuni 3-4 meetrine põõsas. Lehed helerohelised ovaalsed 10-15 cm pikad. Õied ümarovaalsed, 10-15 cm läbimõõduga, väljast rubiinpunased, seest valged.
Loebneri magnoolia (M. ×loebneri) – Hondo magnoolia ja tähtmagnoolia (M. stellata) hübriid. Sort 'Leonard Messel' kasvab 2,5 meetriseks ja tema õied on õrnroosad kitsaste kroonlehtedega. 'Merrill' kasvab kõrgemaks, kuni nelja poole meetriseks ning tema õied on lumivalged ja sort õitseb väga rikkalikult.
Soulange'i magnoolia (M.×soulangiana) - 'Alba Superba' on suurte, kuni 13 cm läbimõõduga valgete õitega põõsas. 'Lennei' on laiuv kuni 2-3 meetrine põõsas, mis õitseb väga rikkalikult väljast tumepurpurjate, seest heleroosade suurte ümarate õitega. 'Speciosa' on valgete õitega kuni 3-4 meetrine põõsas.
Tähtmagnoolia (M. stellata) - kõige varajasem õitseja magnooliatest. Ümara võraga kuni 3meetrine põõsas. Õied lumivalged, kitsaste kroonlehtedega, täielikult avanevad ja lõhnavad. Sort 'Royal Star' on valgete õitega, 'Rosea' õied on aga roosakasvalged.

Kodukiri aprill 2009
Rudolf
Nurga puukool

Vasta