Nulud - 2 osa:Erinevad liigid.

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Nulud - 2 osa:Erinevad liigid.

Postitus Postitas Nurga puukool » E Mär 16, 2009 17:08:00

Nulud- 2 osa – Erinevad liigid.

Abies alba –Euroopa nulg.

Pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest,kus suuremate puude kõrgus ulatub kuni 35 meetrini.Eesti suurimad Euroopa nulud kasvavad Hiiumaal,Suuremõisa pargis ja need puud annavad hulgaliselt looduslikku uuendust ja kannavad rikkalikult käbisid.Kasvukuju kitsaskooniline. Liik on noores eas külmahell, hiljem külmakindlus suureneb.Koor noortel puudel tumehall,vanematel puudel muutub tumedamaks ja plaatjaks.Okkad 1,2...3,5cm pikad, 1,8...2,5mm laiad, pealt tumerohelised, alt kahe valkja õhulõheribaga.Käbid noorelt rohekad, valmides tumepruunid ja silinderjad. Euroopa nulu üldised kasvutingimused:Poolvarjuline või täisvarjuline.Parim kasvukoht on kõrge õhuniiskusega,pehme talve ja jaheda suvega kasvukohta.Eelistab liivsavikat,lubjarikast,struktuurset värsket mulda.Sobib kasvatada Põhja-Eestis,Lääne-Eestis ja saartel.Tuntakse üle 80 erineva vormi.

Abies amabilis – Õilis nulg.

Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast.Euroopasse toodud 1830 a. Eestis vähe levinud.Lõuna-Soomes kasvab mitmeid suuri puid.Kodumaal kasvab kuni 30-40 meetri kõrguseks puuks. Võra algab maapinnalähedalt ning on väga korrapärane koonusjas- kuhikjas. Üks kaunima võrgakujuga nululiike.Okkad lühemad,2-3 cm pikad,samblarohelised,väga tugeva lõhnaga. Kasvuaeg on varajane ja sellest tingituna võib esineda hiliskülmakahjustusi.

Abies balsamea – Palsaminulg.

Kodumaal Põhja-Ameerika idaosas moodustab suuri metsi.Eestis täiesti külmakindel,taludes edukalt ka kõige külmemaid talvesid. Võra korrapärane,tihe.Kasvab kuni 25 meetri kõrguseks.Okkad pealt läikivad,tumerohelised,alt hallikasvalged. Käbid 5-10 cm pikad,noorelt rohekasvioletsed,hiljem pruunikad.Kasvuloht: Varjutaluv puu.Mullastiku suhtes nõudlik,eelistades liivakat saviliiv mulda.Lepib ka niiskemate metsamuldadega.

Abies cephalonica – Kreeka nulg.

Pärineb Balkani lõunaosast,Kreeka mägedest.Eestis hiliskülmaõrn oma varajase kasvu alguse pärast,samuti kahjustuvad üle -25 C külmadega viimased aastakasvud.Võra tihe,ulatub maapinnani,laikoonuseline. Kodumaal kasvab kuni 40 meetri kõrguseks puuks.Okkad 1,5 - 3 cm pikad,otsast teravad,torkivad,pealt läikivrohelised.Tüve koor korbastub varakult.

Abies fraseri – Fraseri nulg.

Pärineb Põhja-Ameerika idaosast,Alleghany mäestikust,kus kasvab 1200-2000 meetri kõrgusel üle merepinna. Kasvab kuni 20 meetri kõrguseks.Eestis haljastuses kasutatakse küllalt sageli tänu aeglasele kasvule.Võra korrapärane koonusjas.Oksad kinnituvad vastakuti ja sellepärast on ilusa ühtlase kujuga.Okkad 1-2 cm pikad,pealt tumerohelised,alt valkjad.Käbid väikesed(4-6cm),sinakas-tumerohelised.Külmakindel ja küllalt varjutaluv puu.Eelistab värsket,hea drenaaziga liiv-savimulda.

Abies grandis – Hiigelnulg.

Pärineb Põhja-Ameerikast,Vaikse ookeani rannikult.Nagu nimigi ütleb on suurim nulg,kodumaal kasvab kuni 75 meetri kõrguseks.Eestis külmaõrn,kannatab külmematel talvedel.Võra kitsaskooniline,teravatipuline.Okkad 3-6 cm pikad,otsast sisselõikega,pealt läikiv-tumekollakasrohelised,alt valkjasrohelised.Käbid 8 cm pikad,oliivpruunid.

Abies holophylla – Mandzuuria nulg.

Kasvab Kaug-Idas 30...40(50)m kõrguse puuna. Võra laikoonusjas, ulatub valgusrikkas kasvukohas maapinnani.Koor noorena helepruun,vanematel puudel hallikaspruun,pikivaoline ja kestendav.Võra tihe,okkad 2-4 cm pikad,torkavad,läikivad.Kasvukoht:Eelistab valgusküllast kasvukohta ja suuremat õhuniiskust.Muldadest parimad viljakamad ja kohevad mullad.Eestis sobib kasvatamiseks Põhja ja Lääne-Eestis,samuti saartel.Varajase puhkemise tõttu on hiliskülmaõrn.

Abies homolepis – Nikko nulg.

Kuni 10-20(30) meetri kõrguseks kasvav puu. Looduslikult kasvab Jaapanis. Okste ja okaste poolest sarnane Mandzuuria nulule,erinevus on vaid selles et,okkad on alt hõbevalgete õhulõhedega ja tipus on terav sisselõige. Okkad pealt helerohelised,pikemad 2,5-4 cm.Nulgudest ainuke liik millel on küllalt teravad okkad. Kliimatsoon: 5 (-23C...-29C) Kasvukoht:Valgusküllane või poolvarjuline.Mullastikust eelistab kohevamat,kompostist või savikas.Ellamaal kasvab 5 aastat(2006),metsas suurte puude turbe all ja talvekahjustusi ei ole esinenud.

Abies lasiocarpa var.arizonica –Korginulg.

Kasvab kuni 15 meetrit kõrgeks puuks.Pärineb ja kasvab looduslikult Põhja-Ameerikas 2600-3000 meetri kõrgusel Arizona,New Mexico ja Colorado osariigi mäestikes.Okkad 2-3 cm pikad,hallikas-sinised.Silmatorkavate käbide,sinaka okastiku ja valkjashalli korgise koore pärast on väga dekoratiivne nululiik.Euroopasse toodud 1897.aastal ja on osutunud meil külmakindlaks liigiks.Kasvab hästi saviliivmullal,talub mulla kuivust.

Abies nordmanniana –Kaukaasia nulg.

Kodumaal,Kaukaasias,peamiselt lääneosas kasvab väga suureks puuks:isegi kuni 50-60 meetrit.Võra on püstine,laikoonusjas-kuhikjas,algab maapinnalt.Okkad laiad(0,3cm) ja 2-4 cm pikad,pealt tumerohelised,tugevalt läikivad,alt kaks laia sinakasvalget õhulõheriba.Käbid 12-16 cm pikad,algul rohelised, hiljem pruunid.Kaukaasia nulu üldised kasvutingimused:Kasvab hästi viljakatel,kohevatel,ka kergelt happelistel muldadel.Eelistab päikselist ja valgusküllast,kuid põhjatuulte eest varjatud kasvukohta.Kaukaasia nulg ei talu mandri Eesti karmi talve,kuid perspektiivikas on Lääne-Eestis ja saartel.Saaremaal kasvab üle 50 aastaseid puid.Euroopas kasvatatakse Kaukaasia nulgu jõulupuudena.Ka Eestis müüdavad enamik nulge jõulukuuskedena on Kaukaasia nulud.

Abies pinsapo – Hispaania nulg.

Kasvab kuni 20 meetrit kõrgeks puuks.Pärineb Lõuna-Hispaaniast,Andaluusia mäestikust.Võra laikoonusjas,tihe,tumeroheline.Okkad lühikesed:1-1,5 cm pikad,jäigad,sageli kõverdunud ja otsast tömbid.Hispaania nulu üldised kasvutingimused:Vajab valgusküllast ja põhjatuulte eest varjatud kasvukohta.Mullastiku suhtes vähenõudlik.Eestis külmaõrn,karmimatel talvedel külmub lumepiirini.Sobivaim piirkond kasvatamiseks on Lääne-Eesti ja saared.

Abies procera – Kaunis(hõbe) nulg.

Kodumaal Põhja-Ameerikas,Wasingtoni ja Oregoni osariigis on nulgudest kõrgeim:kuni 60-75 meetrit ja tüveläbimõõduga kuni 3 meetrit.Eestis külmaõrn ja suuremad taimed vaid mõne meetri kõrgused.Võra sihvakas,kitsas-kooniline,ulatub maapinnani.Okkad 1,5-2 cm pikad,otsast ümardunud,tume-sinakasrohelised.Käbid väga suured,kuni 15-20 cm,püstised.Kauni nulu üldised kasvutingimused:Valgusenõudlik,eelistab mõõdukalt niiskeid ,keskmiselt viljakaid muldi.Eestis vajavad noored taimed katmist.Põhiliiki kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Euroopas jõulupuuistandikes.

Abies phanerolepis –Värdnulg.

Varem käsitletud palsaminulu teisendina,kuid nüüd eraldi liigina:Värdnulg on Palsami ja Fraseri nulu hübriid. Meil üks kiirekasvulisemaid nululiike.Väga dekoratiivne korrapärase koonusja võra tõttu.Kasvutingimused:Päikesepaisteline või poolvari. Mullastiku suhtes nõudlik,eelistades liivakat saviliiv mulda.Lepib ka niiskemate metsamuldadega.

Abies sibirica – Siberi nulg.

Looduslikult kasvab Ida-Euroopa idaosas,Lääne ja Kesk-Siberis kuni 30-40 meetrise pika sihvaka puuna.Tüvi tumehalli koorega.Okkad tihedalt võrsega parallelselt punga suunas,1-,5-3,5 cm pikad,kuni 1,5 mm laiad,pealt läikivrohelised,alt kahvatud õhulõheread.Käbid suvel tuhmtumerohelised,valminult helepruunid.Kasvukoht:Talub külma isegi kuni -55C kraadi.Puhkeb varakult,kuid Eestis hiliskülmad teda ei kahjusta.Mulla osas nõudlik,vajab hea drenaaziga viljakat mineraalmulda.On varjutaluv,kuid noored taimed jäävad hõredaks.Okstest valmistatakse nuluõli.Väga populaarne puu istutamiseks parkidesse aktsentpuudeks või gruppidena.


Abies veitchii – Jaapani nulg.

Kuni 30 meetrit kõrge sirgetüveline laikoonusjas puu.Looduslikult kasvab Kesk-ja Lõuna-Jaapanis mägedes.Okkad 1,5-3 cm pikad,pealt läikivad rohelised,alt kahe lumivalge õhulõheribaga.Käbid tumesinakasvioletjad,6-7 cm pikad.Jaapani nulu üldised kasvutingimused:Kasvab hästi nii päikselises kui varjulises kasvukohas.Kuid varjulises kasvukohas jääb hõredamaks.Eelistab viljakamaid ,kohevaid muldi. Eestis külmakindel ja laialdaselt kasutusel haljastuses.Väga dekoratiivne alt lumivalgete okaste tõttu,mis on nähtavad tuulepuhangute korral.

Kodukiri - veebruar 2009
Rudolf
Nurga puukool

Vasta