Eesti talve trotsides.Maakodu 2005/01 artikkel

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Eesti talve trotsides.Maakodu 2005/01 artikkel

Postitus Postitas Nurga puukool » E Mär 07, 2005 21:20:05

Eesti talve trotsides.
Ajakiri Maakodu jaanuar 2005 artikkel.

Okaspuude põnev pere ei piirdu vaid kuuskede- mändidega. Nende hulka kuulub ka selliseid vahvaid taimi, mis meil avamaal ei kasva; või peaaegu ei kasva.

Seda, et Nurga puukooli on mõtet minna otsima haruldasi okaspuid, teavad kõik haljastuse ja istikutega kokku puutunud. Tõsiasi, et puukooliomanik Rudolf Pehteri aias ka selliseid okaspuid kasvab, mis Eestis tegelikult kasvada ei tohikski, nii laialt teatud pole.

KOLM TOSINAT HARULDUST
Enamik inimesi pole sellistest okaspuudest, mis Ellamaal kasvavad kuulnudki. Tavaeestalasele on ühtviisi tundmatud nii kivi- kui peajugapuud, rääkimata sellerjugapuudest, kunningaamiatest ning lõhnaseedritest.
Seeder on ehk tuntum, kuid laulusalmi põhjal on juba lapsepõlves igaühele pealuuse taotud, et seedereid ja palme meie maal ei kasva. Seedermände küll, kuid suursuguseid seedreid mitte.
Enamiku Eestimaal haruldastest liikidest ning kultivaridest on Rudolf Pehter kokku kogunud paari viimase aasta jooksul. Põhiline osa istikutest on pärit Poolast ja Hollandist, osad ka Inglismaalt. Mõned taimed on kasvatatud ka siin, soojematelt aladelt tellitud seemnetest.
Rudolf Pehter on ise oma töö tulemustest rääkides tagasihoidlik. Nii lühikese aja põhjal ei taha ta mingeid järeldusi teha. Siiski on mees päris kindel, et erinevaid okaspuuliikide ja kultivaridega katsetades on võimalik Eestimaal kasvatavat okaspuusortimenti tublisti laiendada. Seda ka seni külmaõrnadeks peetud taimede arvelt.
Iseasi on see, kas need liigid ka masshaljastusse sobivad, kuid huvilistele proovimiseks sobivaid põnevaid liike- kultivare leidub kindlasti.

TÄHTIS ON PÄRITOLU
Taimed on vastupidavad, palju vastupidavamad kui loomad. Siiski on kolimine Kesk- või Lääne- Euroopa puukoolist Eesti aeda paras katsumus.
Sellest, kui tähtis on istikute päritolu külmakindlate taimede puhul on palju räägitud. Samad reeglid kehtivad ka külmaõrnadele okaspuudele. Enamik selliste taimede istikutest pärineb Hollandist. Lääne- Euroopaga võrreldes on meie talved aga pikad ja pakaselised ning sealt pärinevad istikud saavad meil tublisti kannatada.
Teiseks põhiliseks istikute allikaks on Poola. Kesk- Euroopaga kõrvutades on meie suved küll külmad ja lühikesed, kuid talved enam- vähem sama karmid. Seetõttu tuleks Rudolf Pehteri sõnul võimaluse korral eelistada Poola päritolu istikud: “Mis kasvab seal, elab ka meil tõnäoliselt talve üle.”
Lõuna ja läänepoolse päritoluga istikute põhiliseks probleemiks on see, et taimed ei oska esialgu oma kasvuperioodi sobival ajal lõpetada. Nõnda jäävad võrseladvad rohtseiks ning puitumata taimeosad on külmale kerge saak.
Nii veider kui see ka pole, olevat enamik taimi suutelised oma vigadest õppima. Teiseks sügiseks on nad juba meie kasvutsükliga enam- vähem kohanenud ja iga läbitud talvega paraneb see üha enam. Seega, kui pehmema kliimaga harjunud istik esimesel talvel hinge jääb, on suur tõenäosus, et see juhtub ka järgmistel talvedel.
Loomulikult mängib suurt rolli ka eelnenud suvi ning sügis. Soojal ja päikeselisel suvel, millele järgneb pikk, kuiv ning ilma varaste öökülmadeta sügis, on võrsetel aega valmida ning korralikult puitunud võrsed on oluliselt külmakindlamad.

VORMID JA LIIGID
Sama erinevad, kui on okaspuude kultivarid põhiiligist, on ka nende kasvunõuded.
Rudolf Pehteri kogemuste põhjal on osutunud kultivarid sageli põhiliigist vastupidavamaks, eriti just kääbuskultivarid. Näiteks tõi puukooliomanik jaapani krüptomeeriad. Kui kõrgekasvuline põhiliik hävis talvekülmades, siis kääbuskasvulised kultivarid said küll suuremal või vähemal määral kannatada, kuid taastusid siiski järgeneval suvel. Nii on ka liibanoni seederi kultivar ‘Sargentii’ vastu igasuguseid ootusi avamaal juba mitu talve üle elanud.
Sellel võib olla aga ka väga lihtne põhjendus: maadligi hoiduvad kultivarid jäävad lume alla peitu ning tugevamad talvepakased ei pääse neid kahjustama. Loomulikult on niisuguseid vorme ka lihtsam vajadusel katta. Seda teooriat toetavad rippuvate okstega kultivarid. Kui need väga madalale tüvele pookida jäävad nede oksad lume alla ning talvitumine paraneb.
Kindlasti mängib rolli ka see, kus kultivar on aretatud. Kui aretustöö on tehtud areaali põhjosas, on tõenäoline, et lisaks dekoratiivsusele on arvestatud ka külmakindlusega. Areaali lõunapoolsetel aladel pööratakse peatähelepanu enamasti aretise välimusele.

TALVEKINDLUS POLE KÜLMAKINDLUS
Erialakirjandust uurides jääb sageli silma, et üks või teine taim on suuteline taluma külma 25- 30 kraadi. Meil aga loetakse teda miskipärast perspektiivituks.
See tuleneb külma- ja talvekindluse erinevustest.
Külmakindlus on küllalt selge mõiste. Siin mängivad rolli vaid miinuskraadid. Paljud taimed on võimelised ideaalilähedastes tingimustes (korralikult puituda jõudnud võrsed, suhteliselt kuiv ning valge kasvupaik ning korralik tervislik seisukord) taluma küllalt krõbedaid miinuskraade. Vahel aga ainult väga lühiajaliselt- päeva või paar.
Talvekindlus koosneb mitmetest erinevatest komponentidest. Sinna kuuluvad nii miinuskraadid, vastupidavus vahelduvatele külma ning sulaperioodidele, haiguskindlus, vastupidavus külmakergitustele ning aeg ajalt esinevale liigniiskusele, komponente on veelgi. Meie tingimustes teevadki kõige enam kahju vahelduvad külma ning sulaperioodid.
Üldiselt taimi Ellamaal ei hellitata. Ainsa talvekattena kasutatakse seal kuuseoksi. Need aitavad talvel taimedele lund koguda ning ühtlasi pakuvad varakevadel igihaljastele taimedele kirka kevadpäikese eest nii vajalikku varju. Kuigi puude omanik arvab, et kui igale taimele talveks tilluke majake, mis sulaveed ja jää eemal hoiaks ning temperatuurikõikumisi pehmendaks, ehitada, oleks tulemused paremad, ei pea ta seda siiski vajalikuks. Need taimed, kes on juba õue istutatud, peaksid seal ka enam- vähem hakkama saama. Mõned saavadki, mõned mitte nii väga, kuid ka negatiivne tulemus on tulemus.

TALVEKS TUPPA
Need, kes tõenäoliselt ise väljas hakkama ei saa tuuakse talveks tuppa.
Kohaks, kus niisugused taimed talvituvad, on valgusküllane, maast- laeni klaasakendega veranda. Seal leiavad enesele talveks pelgupaiga Rudolf Pehteri tõelised haruldused ning hellikud, kes tõsiseid miinuskraade avamaal üle ei elaks, kuid jaheduslembuse tõttu ka toataimeks ei sobi.
Kui Maakodu kohapeal asja uurimas käis, siis olid verandal külmade eest varju leidnud juba hiina kunninghaamia (Cunninghamia lanceolata) üks pähkeljugapuu liik (Torreia taxifolia), kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla), mõned pudelpuud (Brachychiton) ning kirjulehine puismailane (Hebe).
Lisaks neile oli külma eest juba varakult ära tõstetud tõeline haruldus üks Uus- Meremaa päritolu sellerjugapuudest- Phyllocladus alpinus. Terve sellerjugapuude viieliikmeline pere erineb teistest okaspuudest tublisti. Esiteks puuduvad neil okkad, või botaaniliselt lehed. Nende ülesannet täidavad hoopis muundunud võrsed, mis mõnedel liikidel meenutvad plaadikesi, mõnedel suisa sellerilehti. Sealt tuleneb ka perekonna eestikeelne nimetus. Sellerjugapuude lehed on muutunud tillukesteks, varrele liibunud soomusteks, millest fotosünteesil pole vähimatki abi.
Reeglina tuleks niisugusel jahedal valgusküllasel varandal jälgida, et temperatuur ei langeks oluliselt alla nulli. Sobivaimaks termperatuuriks võib pidada 0 kuni +5°C. Pottidel võib muld küll pealt pisut kohmetuda, kuid läbi külmuda see siiski ei tohiks. Tavaliselt on taimede juured oluliselt külmaõrnemad kui maapealsed osad. Loomulikult sõltub külmaõrnade taimede talvituspaiga temperatuur ka seal asuvatest konkreetsetest liikidest.
Sama oluline, kui on sobiv temperatuur, on ka õige kastmisrežiim. Talveperioodil peaks mulla hoidma parasniiske või isegi kuivapoolsena. Nullilähedastel temperatuuridel võivad juured liigniiskes mullas kergesti mädanema minna.

Tegelikult on külmaõrnad okaspuud Nurga talu pea seitsemesajast oksapuu liigist- kultivarist vaid üks murdosa. Enamiku moodustavad sellised okaspuud, mis meil siiski ilma eriliste pingutusteta ka õues kasvavad.
Väikese vihjena võiks ehk lisada, et kevadel on Ellamaal, kohe puukooli kõrval, plaanis avada Nurga arboreetum, kus huvilised ka põhiosa imetleda võivad.
Jaan Mettik,Maakodu

Vasta