Okaspuude rippoksalised vormid.

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Okaspuude rippoksalised vormid.

Postitus Postitas Nurga puukool » E Jaan 21, 2008 09:19:34

Okaspuude rippoksalised vormid.

Kui seni on meie haljastuses ja iluaianduses kasutatud enamasti rippoksalisi lehtpuuvorme, siis nüüd võidavad üha rohkem populaarsust rippuvate okstega okaspuud.
Erinevalt lehtpuudest on okaspuude rippoksalised vormid kaunid aasta ringi – nii õitsvate suvelillede ja püsikute vahel kui ka talvel, mil igihaljaid rohelisi taimi katab lumevaip.
Okaspuude valik on lai. Pea igast perekonnast on saadud eri kasvukuju ja okkavärvusega vorme-sorte. Samuti on leitud eri tempoga kasvavaid rippoksalisi vorme. Nende vormiuudsuse tõttu peetakse uusimaid okaspuid nüüd moekateks soolotaimedeks. Samuti võib neist kujundada põnevaid gruppe ja taimekompositsioone. Seejuures ei istutata ühte peenrasse ega kompositsiooni tavaliselt rohkem kui 3–5 vormi.

Kadakad, elupuud, ebaküpressid.

Teatavate tunnusjoonte põhjal võib kolme perekonna rippoksalisi vorme tinglikult koondada ühte sarnasesse gruppi. Enamik neist sortidest on tavaliselt püstise ladva-võraga ja rõhtsate tugevamate külgokstega, millelt ripuvad alla kolme viimase aasta kasvud.
Selle grupi taimi on lihtne paljundada, see käib põhiliselt pistokstega. Taimed kasvavad kiiresti, sirguvad 5–6 aastaga meetripikkuseks ja seetõttu on nende hind poogitud vormidega võrreldes soodsam.
Ehedaid, “leinava” longus kujuga sorte on enim harilikul kadakal, aga nad on küllalt sarnased.
Mõnest puukoolist on võimalik soetada kunstlikult tekitatud ja seega märgatavalt kallimaid rippoksalisi tüvivorme. Tavaliselt on kaljukadaka tüvele poogitud siis mõni roomava, Pfitseri või hariliku kadaka sort. Eriti efektsed näevad välja roomava kadaka sordid ‘Golden Carpet’ ja ‘Icee Blue’.
Pildil poogitud 80cm kõrgusele roomava kadaka vorm 'Golden Carpet'.
Pilt

Kuused, nulud, männid.

Kõiki selle grupi vorme-sorte paljundatakse pookimise teel. Seetõttu on ka hind märksa kõrgem kui pistokstest paljundatud kadaka-, elupuu- ja ebaküpressi rippoksalistel vormidel. Hinda kergitab fakt, et esimestel aastatel kasvavad poogitud taimed väga aeglaselt ja seetõttu tuleb neid puukoolis kauem hoida. Eriti aeglaselt kasvavad just meie kliimasse sobivad rippoksalised nulud. Võrreldes meil juba kümneid aastaid tagasi tuntuks saanud hariliku kuuse “leinavate” sortidega, on nulusorte valida tunduvalt vähem.
Lehiseid võiks vaadelda teistest eraldi. Värvudes sügisel kuldkollaseks, on nad rippoksaliste vormidena okaspuude seas ühed efektsemad, kuigi külmade saabudes viskavad okkad maha. Talvel on nad raagus, meenutades pahupidi luuda.

RIPPOKSALISTE VORMIDE NIMISTU PEREKONNITI.
Võtame ette meie kliimasse sobivad ja kättesaadavad rippoksalised sordid.

Kadakad.

Kõik nad on niiskuse ja mullastiku suhtes vähenõudlikud, taluvad kuivust, ent vajavad valgusküllast kasvukohta. Enim sorte on harilikul kadakal. Ka teistel on sorte, aga need on haruldased ja pole meil esialgu kättesaadavad.
Harilik kadakas (Juniperus communis) 'Candelabriformis'
Pilt
Püstine, hõre, rööbiti kulgevate, otstest tugevasti rippuvate okstega.

Harilik kadakas (Juniperus communis) 'Fontän'

Vähe levinud, atraktiivne, pealtnäha püstine-sammasjas sort, kuigi rööbiti oksad ripuvad otstest allapoole. Lühemad, rohelised, otstest teravad okkad.

Harilik kadakas (Juniperus communis) 'Laxa'
Pilt
Vähe levinud, keskmise kasvukiirusega, hõre, püstine, longus oksatippudega.

Harilik kadakas (Juniperus communis) 'Horstmann Pendula'
Pilt
Väga originaalne kitsavõraline vorm. Tugevate paralleelsete külgokste küljest väljub rohkesti pikki peenikesi maani rippuvaid oksakesi. Noori taimi tuleb esimestel aastatel tüvest toestada ja pealadvast siduda – saab huvitava kuju. 10-aastane puu võib olla poolteist meetrit kõrge ja sama lai. Sobib üksikuna peenrasse või murusse.

Harilik kadakas (Juniperus communis) 'Obolonga Pendula'
Pilt
Ümara kasvukujuga. Kaarjad rippuvate otstega oksad. Okkad teravad, helerohelised. 10-aastaselt võib olla kerkinud 1–1,3 meetri kõrguseks. Sobib peenrasse või murusse nii solistiks kui ka taustaks.

Elupuud.

Perekonnas on aretatud rohkesti kõikvõimaliku kasvukujuga, põhiliselt rohelise ja kollase tooniga vorme, ent siin leidub tunduvalt vähem rippoksalisi vorme.Välimuselt sarnanevad taolised elupuud suuresti meil talvehellade ebaküpresside rippoksaliste vormidega ja seetõttu võiks neid rohkem propageerida kui meie heitlikku kliimasse ideaalselt sobivaid kaunitare.
Taluvad 29–35-kraadist pakast, heitgaase ja tahma. Kasvavad hästi päikesepaistes ja poolvarjus. Mullastiku ja niiskuse suhtes leplikud, ent kuivadel muldadel edenevad väga aeglaselt. Eelistavad parasniisket saviliivmulda, kergemat kompostmulda, ka lubjase aluspõhjaga turvasmulda.

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) 'Pendula'

Võra püstine, peaoksad laiuvad, võrsetipud langevad. Aastane juurdekasv kuni 20 cm. Noorte taimede latva on soovitatav suunata – kasvab huvitava kujuga kõverik puu.

Harilik elupuu (Thuja occidentalis) 'Nekrolog'
Pilt
Haruldane rippoksaline kääbusvorm. Pärit Ungarist. Võrakuju püstine, kuigi oksad väljuvad rõhtsalt ja võrsetipud koolduvad allapoole. Aastane juurdekasv 15–20 cm.

Ebaküpressid.

Rippoksaliste seas on Eestis küllalt tuntud, mullastiku ja valguse suhtes vähenõudlik üks Nutka ebaküpressi sort:

Nutka ebaküpress (Chamaecyparis notkatensis) ’Pendula’.
Pilt
Kitsavõralise efektse solistina kasvab 10 aastaga kuni 3 meetrit. Oksad tüve suhtes rõhtsad, kasvud ripuvad. Karmimatel talvedel võib kahjustuda.
Lisaks on Nutka ebaküpressil veel uuemaid sorte: ‘Green Arrow’, ‘Strict Weeper’, ‘Nordkroken’.
Pildil sort 'Green Arrow'.
Pilt
Kauneid rippoksalisi vorme esineb ka kalifornia ebaküpressidel, kuid paraku on need Eesti kliimas talvehellad.

Kuused.

Ajapikku on meil üldtuntuks saanud langevate okstega hariliku kuuse vormid, erinedes peamiselt okka värvi ja kuju poolest. Väga harva leiab aga rippoksalisi vorme mustal ja kanada kuusel. Kuused on mullastiku ja valguse suhtes vähenõudlikud, ent leidub ka ekstra valguslembeseid sorte.

Harilik kuusk (Picea abies) ’Inversa’
Pilt
Kasvukuju ja kõrgus oleneb pookekohast. Juurekaelale poogituna ja vabakasvulisena hakkab ta maapinnal roomama. Reeglina 1–1,5 m kõrgusele tüvele poogitud taim kasvab allapoole, moodustades tiheda justkui tagurpidi kuuse. Okkad tumerohelised, jäigad, hoiduvad oksast eemale. Keskmise kasvukiirusega puu võib kerkida 5–6 meetri kõrguseks ja kuni meeter laiaks. Sobib solistiks ja ka kompositsioonidesse.

Harilik kuusk (Picea abies) ‘Pendula Major’
Pilt
Leitud 1868. aastal Prantsusmaalt. Teise järgu oksad ripuvad pikalt alla. Tugevakasvuline puu võib sirguda kuni 10 m kõrguseks ja 2–3 m laiuseks.

Harilik kuusk (Picea abies) ’Frohburg’
Pilt
Leitud 1973. aastal Šveitsist. Sageli kasvavad üksikud jämedad kaarjad oksad võrast kaugele välja, moodustades omaette pikalt-võnklikult langeva oksa. Okkad tumerohelised, radiaalselt ümber võrse. Puu ei kasva kõrgeks. Eesti suurimad on ligi 3 m kõrged ja 2,5 m laiad.

Harilik kuusk (Picea abies) ‘Loreley’
Pilt
Aeglase kasvuga, suhteliselt madal. Oksad laskuvad tüve lähedalt alla. Peenikesed tumerohelised okkad on võrse ligi. Noored võrsed kollakad. Eelistab päikest, lepib poolvarjuga. Kena kiviktaimlas ja multšiga peenras.

Harilik kuusk (Picea abies) ‘Rothenhaus’
Pilt
Püstise ladvaga, aeglase kasvuga. Hoiab oksi rõhtsalt ja pisut laiali. Lühemad tumerohelised okkad võrse ligi. Sobib soolotaimeks ja kompositsioonidesse.

Veel on meil tuntud
Serbia kuuse (Picea omorika) langevate okstega vorm ‘Pendula’.
Pilt
Valgusnõudlik, kasvab ka kerges poolvarjus. Ei talu seisvat vett, võib sirguda 6–8 meetri kõrguseks. Oksi hoiab tüve ligi, võrse otsad allapoole. Vanemate taimede oksad, jõudnud maapinnale, roomavad edasi. Okkad lapikud, pealt rohelised, alt sinakashallid. Sobib soolotaimena koduaeda, talusse, haljasalale.

Vähem tuntud, samas väga dekoratiivne solist on:
torkava kuuse ehk hõbekuuse (Picea pungens) sort ‘Glauca Pendula’.
Pilt
6–8 meetri kõrgune, väga dekoratiivne ilupuu on leitud 1891. aastal Hollandist. Eriti kaunis on vanemas eas. Võra püstine, langevaid oksi hoiab tüve ligi. Ei talu varju! Vajab päikest ja toitaineterikast parasniisket mulda.

Nulud.

Meie kliimasse sobivate rippoksaliste nuluvormide valik on tunduvalt väiksem kui kuuskedel – nad on raskesti paljundatavad ning kasvavad noores eas eriti aeglaselt. Kõigest hoolimata on Eestis saadaval palsaminulu ja jaapani nulu kaunid rippoksalised vormid jaapani nulg (Abies veitchii) ‘Pendula’ ning palsaminulg (Abies balsamea) ‘Pendula’.
Pilt
Mõlemal sordil on püstine tugev peakasv ja graatsiliselt langevad külgmised oksad. Nende aastane juurdekasv on vahemikus 5–20 cm. Palsaminulu okkad on tumerohelised, jaapani nulul aga alt valkjashallid. Mullastiku suhtes nõudlikud, eelistavad liivakamat saviliivmulda, kuid lepivad ka niiskemate metsamuldadega. Kasvavad päikesepaistes või poolvarjus. Kaunid soolopuud taluvad 35–40 kraadi pakast.

Männid.

Mändide perekond on liigiti väga suur, ent rippoksaliste vormide osakaal neis on pea olematu. Kui arvata maha ka meil mitte kasvavad liigid, tasub kasvatada paari sorti. Mullastiku ja niiskuse suhtes on mõlemad vähenõudlikud, kuid siiski eri eelistustega.

Valge mänd (Pinus strobus) ‘Pendula’.
Pilt
Väga efektne pikaokkaline vorm. 5–8 cm pikkused pehmed rohekashallid okkad hoiavad võrse ligi. Aastane juurdekasv 20–25 cm. Talub meil 35–40-kraadist külma. Kasvab paremini niisketel, hea drenaažiga saviliivmuldadel, nii päikses kui ka poolvarjus. Sobib keskmise suurusega aeda.
Kõik oleks kombes, kui tema laialdasemat kasutamist haljastuses ei takistaks koorepõletik (nn vähk). Haigustekitaja vaheperemeesteks on sõstra- ja karusmarjapõõsad. Haiguse tagajärjel tekib männitüvel tugev vaigujooks, okkad lähevad punaseks ja kuivavad. Nakatuda võib seemikueast kuni täiskasvuni. Samas võib puu elada ka 50 ja enam aastat ja mitte nakatuda.

Harilik mänd (Pinus sylvestris) ‘Hillside Creeper’
Pilt
Omapärane, maad mööda roomav vorm. Leiti USA-st 1979. aastal. Hõredate, nõrkade võrsetega. Aastane juurdekasv 10–15 (20) cm. Tavaliselt pakutakse 60–100 cm kõrguse tüvivormina. Valgusnõudlik, poolvarjus kasvab aeglaselt. Edeneb hästi kuivadel kasvukohtadel: liivastel, kruusastel ja looaladel; samuti turbastel, kuid viljakatel muldadel, kus on tuntavalt aeglasema kasvuga. Sobib väiksema aia kiviktaimlasse, alpinaariumi ja multškattega peenrasse.

Lehised.

Enamikule meeldib päikesepaisteline või kergelt varjuline kasvukoht. Eelistavad viljakat niisket pinnast. Reeglina on kõik rippoksalised sordid siin keskmise kasvukiirusega. Kõigil on roomavad kasvud. Tavaliselt müüakse neid poogituna 0,8–1,2 meetri kõrguse tüve otsas. Pikalt alla rippuvad oksad on vähe hargnenud ja maapinnale jõudes roomavad seal edasi. Sobivad ideaalselt jaapani aedadesse, ka kiviktaimlatesse ja peenardesse.
Euroopa lehis (Larix decidua) ‘Pendula’
Pilt
Kiire kasvuga! Rohelise okkaga oksad on pikad, kas vähe hargnenud või üldse hargnemata.

Euroopa lehis (Larix decidua) ‘Puli’
Pilt
Eelmisega sarnane, kuid keskmise kasvukiirusega. Okstel rohelised okkad.

Jaapani lehis (Larix kaempferi) ‘Pendula’
Pilt
Oksad sinakashalli okkaga. Müüakse enamasti poogituna 0,8–1,2 meetri kõrguse tüve otsas. Juurekaelale poogituna võib teda toestamise teel kasvatada suuremaks langevate okstega puuks. Maapinnale jõudes roomavad oksad mööda maad edasi. Talub kärpimist.

Jaapani lehis (Larix kaempferi) ‘Stiff Weeping’
Pilt
Oksad tugevalt sinaka okkaga, talub kärpimist.

Tekst: Rudolf Pehter
Fotod: Rudolf Pehter, Priit Grepp
Kodukiri veebruar 2008
Rudolf
Nurga puukool

Babette
Postitusi: 26
Liitunud: P Aug 06, 2006 09:17:44

Postitus Postitas Babette » K Jaan 23, 2008 12:12:15

Hei, tere! Milliseid neist kevadel Nurgalt osta saab?

Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Postitus Postitas Nurga puukool » K Jaan 23, 2008 17:16:46

tere,
ei saa öelda... :lol:
Kodutööks:vaadake hinnakirjast
Saab nii mõndagi ja haruldasemaidki,mida siin kirjeldatud pole :wink:
Rudolf
Nurga puukool

Babette
Postitusi: 26
Liitunud: P Aug 06, 2006 09:17:44

Postitus Postitas Babette » N Jaan 24, 2008 13:26:22

No tore, et mingi lootus ikka on! Kas peaksin ettetellimuse tegema, või on plaanis igakevadised sõbrapäevad? Kas har. männi sort `Tabuliformis`on laudjas nagu samane kuuse sortki? Tegelikult on mul vaja paar tüvele poogitud mändi. Kunagi nägin musta männi `Brepo`pilti, mis meeldis ja `Greg`on ka kena, see küll strobus. Hinnakirjas on küllalt palju ilmselt uusi sorte, kelle kirjeldus ei avane. Nt. P.nigra `Birthe`, `Chinto`, `Pierrick Bregenon`, `Sylfit`.

Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Postitus Postitas Nurga puukool » R Jaan 25, 2008 10:18:56

*Lootust on jah.Ette tellida üksikuid taimi kahjuks ei saa.Kevadel aravatavasti mingi nädalavahetus,kui enamus taimi kohal siis mingi soodukas tuleb... :wink:
*Har. männi vorm 'Tabuliformis' on laudjas ja tüvele poogituna leinavorm.
*Musta männi vorm'Brepo' on kena küll,kuid kahjuks Eestis miskipärast ei taha edeneda.Männi 'tüvikuid' sellel aastal päris mitmeid vorme:enamuses hariliku ja mägimänni vormid.Sekka mõned musta ja jaapani männi vormid.
*Kirjeldusteta on sellised vormid,mis on meie jaoks uued või ka täiesti uued vormid mille kohta info esialgu puudub.
Ja neid on sellel aastal päris palju tulemas(osasid vaid 1-2 taime ja neid pole hinnakirjas üldse!).Kahjuks muidugi Hollandi päritolu!
Kuid mõne aasta pärast,kui lähevad edukalt kasvama,siis lähevad juba paljundusse kui 'Eestimaised'. 8)
Rudolf
Nurga puukool

Babette
Postitusi: 26
Liitunud: P Aug 06, 2006 09:17:44

Postitus Postitas Babette » R Jaan 25, 2008 11:10:27

Jään siis ootama kevadet. Aknast õue vaadates, ei olegi ta enam mägede taga. Suur aitähh teile, et toote meie aedade jaoks uusi ja põnevaid taimi juurde!

Vasta