Rippoksalised lehtpuuvormid.

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Rippoksalised lehtpuuvormid.

Postitus Postitas Nurga puukool » T Okt 09, 2007 19:17:35

Rippoksalised lehtpuuvormid.

“Rahvakeeli kutsutakse neid endistviisi leinapuudeks, kuigi surmaga pole neil kaunitel soolotaimedel täna enam erilist pistmist. Nad leivad järjest rohkem kasutust iluaianduses,” kinnitab aednik Rudolf Pehter.
Rippuvate ja allapoole hoidvate okstega lehtpuuvorme leidub tänapäeval pea igas iluaias. Kuigi varasemast ajast on inimestele jäänud eelarvamus, et “leinavorm” on “surnuaiapuu” ... nii nagu hortensiat peeti “surnulilleks”. Enamasti on haljastajad ja iluaedade projekteeriad kasutanud rippoksalisi lehtpuuvorme soolopuudena, kuid niisama populaarne on nende roll nüüd ka kompositsioonides ja taimegruppides. Väikeaedades kasvatatakse juba tüve otsa poogitud rippuvate okstega marjapõõsaid. Keegi ei vaata neid kui “leinavorme” vaid pigem ilutaimi, mis võtavad tunduvalt vähem ruumi ja ka marju on lihtsam korjata kui maadligi suurtelt põõsastelt.
Rudolf Pehter: “Eestis müüakse sageli ka välismaalt toodud erinevate madalate laiuvate põõsaste (näiteks tuhkpuu , Fortunei kikkapuu jne) sorte, mis on poogitud samuti tüvele ja nende kasvukuju tüvel meenutab rippoksalisi vorme. Kahjuks on need sageli, olenevalt sordist, isegi maas kasvavatena Eestis külmaõrnad. Niisugused küllaltk kallid “tüvepõõsad” jäävadki Eestis paraku üheaastasteks.

Rippoksalised lehtpuuvormid jagatakse kahte suurde rühma:
Esiteks: vihmavarju kujulised – erinevale tüvekõrgusele poogitud puud, kes kasvatavad jäigemaid allapoole hoidvaid oksi. Pookekoha kõrgus määrabki reeglina puu kõrguse. “Nad on sellisel kujul laiemad-kompaktsemad, ei kasva väga suureks kõrgusesse, kuid olenevalt liigist lähevad päris laiaks. Ostjad kahjuks valivad puu kõrguse vastavalt oma sõiduauto suurusele, eelistades madalamat tüve. Silm lisab automaatselt juurde ka poti kõrguse. Istutavad siis madala tüvega vormi keset muru ja saavad loodetud “vihmavarju” asemel hoopiski suure kübaraga “seene”, mis mingis taimekompositsioonis võiks ju palju põnevamalt mõjuda.”
Teiseks suureks rippoksaliste lehtpuude rühmaks on juurekaelalt kasvavad või juba juurekaelale poogitud vormid. Olenevalt liigist, vajavad nad hakatuses osaliselt kas toestamist või siis ülespoole suunamist, muidu hakkavad kasvades roomama. Samas on hulgaliselt ka latva ehk põhikasvu püsti hoidvaid puuliike, millede oksad langevad graatsiliselt allapoole.
“Tegelikult on mõistlik paaril-kolmel esimesel aastal toestada teibaga ka kõrgemale tüvele poogitud vorme - kuniks ta hästi juurdub ja tüvi jämedamaks kasvab, et tuul ja torm puukest pikali ei lükkaks või vares peale istudes ei murraks”, soovitab aednik Pehter.
Ta kinnitab, et pole vahet üldistel kasvutingimustel, kas on tegu poogitud vormi või põhiliigiga. Samuti pole neil rohkem karta ka erilisi haigusi või kahjureid. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata mõne allpool ära toodud vormi külmaõrnusele.

Enamtuntud ja levinumad rippoksalised lehtpuuvormid.

* Ulmus glabra 'Camperdownii' Harilik jalakas 'Camperdownii'
Väga levinud ja tuntud “vihmavari”. Ideaalne soolotaim nii väikeaaeda kui haljasalale.
Külmakindel puu kasvab päikese käes ja poolvarjus. Talub hästi linnatingimusi, samuti kärpimist. Ent mullastiku suhtes on küllalt nõudlik, eelistades huumusrikast värsket liivsavimulda. Ei talu leetunud muldi.
Pilt

*Sorbus aucuparia 'Pendula' Harilik pihlakas 'Pendula'
Meil eriti levinud tüvele poogitud kiirekasvuline vorm. Aastakasvud kuni 70-90 cm. Kõverdunult ja kaardudes kasvavad oksad kulgevad loogeldes allapoole. Nagu ikka pihlakaid, kasvatatakse ka `Pendulat` rikkaliku õitsemise ja kaua puul püsivate dekoratiivsete sügismarjade pärast kas grupis, alleena või üksiku puuna. Vastavalt siis haljasalal, pargis, talu-või linnaaias.
Pihlakas on väga külmakindel. Noores eas talub varju, hiljem muutub valgusenõudlikumaks. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paremini kasvab värsketel, niisketel saviliiv- ja liivsavimuldadel. Juurestik maapinnalähedane.
Pilt

*Betula pendula 'Youngii' Arukask 'Youngii'
Eriti rippuvate ja kergelt väänduvate okstega dekoratiivne vorm.
Kasvukuju oleneb pookekohast. Tüvele poogituna moodustab vihmavarju, juurerkaelalt võib kasvatada rippuva vormina.
Eelistab päikesevalgust, kuid kasvab ka poolvarjus. Mulla suhtes leplik.
Pilt

*Caragana arborescens 'Pendula' Suur läätspuu 'Pendula'
Kirjeldus: Aeglasekasvuline,tavaliselt 100-150 cm tüvele poogitud leinavorm,mis kevadel rikkalikult õitseb väikeste kollaste õitega ja hiljem arenevad õitest 3-5 cm pikkused kaunad.Mullastiku suhtes vähe nõudlik.Vajab päikselist kasvukohta.Kahjuks nagu tavaline läätspuugi on lühiealine.Samuti on populaarne ka kitsaste lehekestega ehk nn.lõhisleheline sort ‘Walker’.
Pilt

*Salix caprea 'Kilmarnock' Raagremmelgas 'Kilmarnock'
Kirjeldus: Populaarne vihmavarju kujuline vorm. Eriti dekoratiivne on ta kevadel urbadega. Ideaalne taim väikeaeda, nii solistiks kui koos teistega kompositsioonidesse. Kahjuks on lühiealine.
Vajab kindlasti valgust, mulla suhtes on leplik.
Pilt

*Salix integra 'Pendula' Terveservaline paju 'Pendula'
Tüüpiline rippoksaline vorm, mida puukoolid pakuvad tüvele poogituna. Dekoratiivsed on vastakuti asetsevad tumerohelised lehed koos punakasroheliste okstega. Kena soolotaim.
Vajab külmade tuulte eest varjatud kasvukohta. Karmimatel talvedel külmuvad võrsetipud, kuid need taastuvad suve jooksul hästi.
Eelistab niiskemaid viljakaid muldi. Lühiealine.

*Salix sepulcralis (Salix alba) 'Chrysocoma (Tristis)' Leinaremmelgas 'Chrysocoma (Tristis)'
Kiirekasvuline, laia võraga, väga dekoratiivsete mitu meetrit pikkade rippuvate okstega puu. Kasvab kuni 15 meetrit kõrgeks. Lehed on kitsad ja piklikud, sügisel kuldkollased.
Vabalt kasvades vajab avarat kasvukohta, mistõttu sobib suuremasse taluaeda või haljasalale. Ideaalne puu veekogude äärde. Paljudes aedades-parkides lõigatakse igal aastal oksad tagasi kuni tüveni.
Vajab valgusküllast kasvukohta. Mulla ja niiskuse suhtes vähenõudlik..
Pilt

*Fagus sylvatica 'Purple Fountain' Harilik pöök 'Purple Fountain'
Punaste lehtede ja tüve ligi hoidvate langevate okstega puu. Paarikümne aastane taim võib kasvadai 3-4 meetriseks.
Pilt

*Fagus sylvatica 'Purpurea Pendula' Harilik pöök 'Purpurea Pendula'
Reeglina vihmavarju kujuline punaseleheline vorm.

*Fagus sylvatica ' Pendula' Harilik pöök ‘ Pendula'
Kuni 15 meetrit kõrge tugevalt rippuvate okstega pargipuu.


Üldised pöökide kasvutingimused:
Aeglase kasvuga pöögid - vilja hakkavad kandma alles 40-50 aastaselt - on eriti nõudlikud õhuniiskuse suhtes: taluvad halvasti nii põuda kui liigniiskust, kusjuures väga hästi pügamist, mistõttu on mujal Euroopas tunnustatud hekipuud. Kasvavad ka lubjarikastel muldadel.
Eesti karmidel talvedel kannatavad mandril külma tõttu, eriti noores eas. Hiljem paraneb külmakindlus tunduvalt. Saartel, Põhja- ja Lääne-Eestis kasvavad üsna hästi.

Vähetuntud rippoksalised vormid.


*Corylus avellana 'Pendula' Harilik sarapuu 'Pendula'
Ta kas kujundatakse ühetüveliseks või poogitakse suurele sarapuule. Võra koosneb peenikestest võnklikest või sirgetest okstest, meenutades kujult “vihmavarju”. Küllaltki huvitav, kuid vähetuntud vorm. Eriti dekoratiivne kevadel koos pikkade rippuvate urbadega. Sobib keskmisesse ja suuremasse aeda, talu juurde, parki, haljasalale.
Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab hästi päikses ja poolvarjus.
Pilt

*Fraxinus exselsior 'Pendula' Harilik saar 'Pendula'
Vene ajal suhteliselt tuntud vihmavarju kujuline “leinavorm”. Tänapäeval, tänu oma külmaõrnusele, on vähe levinud.

*Cercidiphyllum japonicum 'Pendulum' Jaapani juudapuulehik 'Pendulum'
Meil seni üsna haruldane ilusa ühtlase vihmavarju kujulise võraga vorm. Noore taime nõrgad oksad keerduvad allapoole, hiljem jäigastuvad, kasvavad laiusesse, moodustades ühtlaselt lapiku vihmavarju. Eriti kaunis sügisvärv varieerub kollakast oranzini.
Eelistab kohevat viljakat pinnast. Uhkemaks kasvab päikese käes, poolvarjus jääb hõredaks. Lõuna-Eestis võib olla külmaõrn.
Pilt

*Laburnum alpinum 'Pendulum' Alpi kuldvihm 'Pendulum'
Ilusa ühtlase vihmavarju kujulise võraga rippoksaline vorm. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, tänu kollastele rippõisikutele. Meil kahjuks külmaõrn.
Kasvab hästi nii liivakatel kui huumusrikastel muldadel.Vajab tuulte eest varjatud ja päikselist kasvukohta.

*Quercus robur 'Pendula' Harilik tamm 'Pendula'
Poogituna tüvele kasvab ta tüüpilise ühtlase vihmavarju kujulise puuna. Poogituna juurekaelale saab kujundada soovikohase kõrguse. Tore soolopuu väikeaeda.
Valgusenõudlik, kuigi esimestel aastatel talub varju. Mullastiku suhtes samuti nõudlik. Eelistades küll huumusrikkaid liivsavimuldi, kasvab ka viljakatel saviliivmuldadel. Liigniiskust ei talu, puhkeperrioodil elab üle lühiajalisi üleujutusi. Juuremass ei asu sügavamal kui 60 cm.
Pilt

Tekst: Ene Vool/Ajakiri 'Aed'/oktoober 2007
Fotod Ellamaa arboreetumist: Priit Grepp ja Rudolf Pehter.
Rudolf
Nurga puukool

Vasta