Seedrid

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Seedrid

Postitus Postitas Nurga puukool » T Mär 08, 2005 16:41:01

SEEDRID
Männiliste sugukonda kuuluvad Seedrid(Cedrus) on kolme põhiliigiga perekond.
Seedrid sarnanevad oma välimuselt lehistele,neil on sarnaselt okkad lühivõrsel
30-40 kaupa kimbus.Ainult, et lehis viskab talveks oma okkad maha,aga seedritel püsivad okkad 2-3 aastat.
Meil tavatsetakse vahel ekslikult seedriks nimetada seedermändi,kuid ta on mänd ja seega seedrist hoopis erinev.
Seedri nimetus tuleb kreeka keelsest sõnast kedros ,mis tähendas antiikajal kõiki
hea lõhnaga ja pruuni puiduga okaspuid.
Pildil Liibanoni seedrite sordid Inglismaa eraaias.
Pilt
Liibanoni seeder(Cedrus libani)
kasvab looduslikult Türgis Tauruse mägedes.Küprose saarel kasvab liibanoni seedri teisend Cedrus libani var.brevifolia,mis on põhiliigist madalama kasvulisem ja lühema okkaga. Seedrite kasvukohtadeks on mägede nõlvad ,mis on 1200 meetrit merepinnast kõrgemal.
Vanimate puude vanus võib küündida 2000 aastani.
Tänu oma tugevale ja tihedale puidule on kasutatud Liibanoni seedrit sajandeid paleede,templite ja laevade ehituseks juba Vana-Egiptuses.
Atlase seeder(Cedrus atlantica) kasvab Aafrika loodeosas Atlase mäestikus.
Atlase seedri suurimaks tunnuseks on okaste värvus.Tiheda vahakihi tõttu võib värvus varieeruda hallikasrohelisest kuni eredalt hõbehallini.
Euroopasse on toodud see liik seedritest kõige hiljem, 1839.aastast.
Väga populaarne on Hollandis,Inglismaal atlase seedri hõbedane leinavorm
‘Glauca Pendula’,oma effektse kuju ja hea sinaka värvuse tõttu.
Himaalaja seeder(Cedrus deodara) Pilt 1 kasvab Lääne-Himaalajas ja Afganistani mägedes.Himaalaja seedrit peetakse Indias pühaks puuks ja teda on istutatud palju templite ümbrusse.
Kasvult on Himaalaja seeder kõige suurem,ulatudes kuni 60 meetri kõrguseks.
Külmakindlamad vormid on saadud samuti Himaalaja seedrist.
Afganistani päritoluga seemnetest on Saksamaal saadud Lääne-Euroopas vastu pidanud –25-30 C sordid:’Karl Fuchs’,’Eisregen’ ja ‘Eiswinter’.
Kesk-Euroopas on levinud nende kolme liigi väga palju erinevaid sorte,mis erinevad oma värvuse,kasvukuju ja -kiiruse poolest.
Eestis on seedrid külmahellad.Kannatavad küll temperatuuri lühiajalist langust isegi kuni –25 C,kuid seda vaid kuiva ja ühtlase temperatuuriga talvedel. Avamaal kasvatamiseks nad ei sobi.Kuigi üks Himaalaja seedri taim on minul olnud avamaal juba 3 talve.Kuid 2002/2003 talvel kui temperatuur langes kuni –32 C külmus see praktiliset maapinnani.
Oma kollektsioonis kasvatan seedreid juba kolmas aasta.Teist talve järjest olen hoidnud neid külmas ,valguseküllases verandas ja talve karmimatel öödel(üle 20C) olen pannud neile ka radiaatori käima.Temperatuur on langenud siiski lühiajaliselt -15 kraadini ja pottides muld läbi külmunud.
Kuid kõik potitaimed on talve üle elanud.
Aias olen proovinud kasvatada ligikaudu kümmekond sorti.
Nendest on kahjustustega vastu pidanud vaid põhiliigid ja imekombel Liibanoni seedri sort 'Sargentii'. See sort on kääbusjas leinavorm,mis on poogitud 20 cm kõrgusele ja kaardub maapinnani.
Kui on kellelgil soovi katsetada või hoopiski pakkuda mõnda huvitavat okaspuud,siis võite võtta minuga ühendust.

Rudolf Pehter
Nurga puukool

Kasutaja avatar
ponderosa
Toimetaja
Postitusi: 66
Liitunud: R Okt 21, 2005 20:30:48

Cedrus-?

Postitus Postitas ponderosa » L Nov 26, 2005 18:07:36

Huvitav on märkida, et viimasel ajal loetakse seedritele (cedrus) suguluselt kõige lähemal olevaiks nulge (abies). Isegi käbi kuju ja asetus on sarnane (mitte larix-t), rääkimata teistest seemnete ja paljunemisorganite sarnasusest.
Kahjuks ma ei saa siia panna kena netist pärinevat diagrammi ja pikka ingliskeelset selgitust. Link ise pole mul kirjas, aga tõeneaoliselt lihtsalt leitav.
NOTES Royal Botanical Garden Edinburgh
Notes RBG Edinb. 45(3): 527-548 (1988)

Vasta