Lehised- heitlehised okaspuud.

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Lehised- heitlehised okaspuud.

Postitus Postitas Nurga puukool » L Okt 28, 2006 12:37:58

Lehised- heitlehised okaspuud .

Kes kuuluvad lehiste perekonda?

Lehiste perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised, kõrged ja pikkade okstega pikaealised (vanus üle 500 aasta) puud. Perekonnas kokku ca 20 liiki, mis pärinevad Siberi kesk-, ida- ja lõunaosast, Kaug- Idast ja Kanadast. Eestis on lehised ainukesed heitlehised okaspuud, mida võhikud on talvel „kuivanud okaspuudeks või kuuseks” pidanud. Meie kliimas on proovitud kasvatada üle10 liigi lehiseid. Lehiste võra on noorena koonusjas ja küllalt korrapärane, muutudes vanemas eas kuhikjaks ja ebakorrapäraseks. Väga vanadel puudel võib ladavaoks kasvada viltu, esimese järgu oksad on horisontaalse, teise järgu oksad rippuva asetusega. Lehisel on kahte tüüpi oksi- lühivõrsed (oksad), kus okkad on 15...75 kaupa kimbus ja pikkvõrsed (oksad), kus okkad on ühe kaupa. Lehiste hele- või sinakasrohelisi puhkevaid okkaid näeb juba aprilli keskel või III dekaadis, kui teised puuliigid veel mõtlevad puhkemisele ja kasvu alustamisele. Lehiste okkad muutuvad sügisel kollaseks, värvimuutus ja varisemine toimub liikidel eri aegadel. Hilissügiseks kattub aga lehiste alune maapind kuldkollase varisenud okaste vaibaga, millel mõnus pehme jalutada. Isaskäbid asuvad okste alumisel küljel, on ovaalsed kuni poolkerajad, tolmlemisel kollased. Emaskäbid on värvuselt kas purpursed, roosad või rohelised. Eriti kaunid on purpursed emaskäbide keed lehise okstel. Valminud käbid männiliste sugukonnas väikseimad– 1...5cm pikad ning ei varise, pakkudes silmailu ka talve. Eriti kauniks võib pidada jaapani lehise „roosiõit” meenutavat käbi. Lehise puit väga vaigune ja mädanemiskindel, mistõttu on enne betooni kasutamist olnud peamine sadamakaide ehitusmaterjal. Samuti on paljud Sankt-Pererburi majad rajatud lehise vaiadele.

Lehiste kasvukohanõuded ja võimalikud kahjustajad.

Lehised on väga valgusnõudlikud, eelistavad sügavapõhjalisi kergemaid muldi (sobivad savikad kruusad, saviliivad, eelistades nõrgalt happelisi pH 5,5...6, neutraalseid kuni karbonaatseid muldi). Ei talu kõrget põhjavee seisu. Puudused: nooremaid ja keskealisi lehiseid kahjustab kõige enam lehisevähk ja putukkahjuritest lehise tupekoi. Lehisevähk kahjustab oksi ja tüvesid, võides sedasi põhjustada puude hukkumist. Vähki põhjustab kottseen, mis levib vigastuskohtade ja lühivõrse lehearmide kaudu, põhjustades järjest suurenevaid haavandeid, mis laienevad talvisel ajal. Haigusele on vastuvõtlikud Kaug- Ida hübriidsed puud, ameerika lehis ja Siberi keskosast pärit siberi lehis. Haigestumist soodustavad ebasobivad kasvutingimused (raske muld, liiga märg kasvukoht). Lehise tupekoi kahjustab noori lühivõrsetel arenevaid okkaid aprilli lõpus ja mai alguses. Ebaröövikud söövad noorte okaste tipuosi. Ka kitsed ja jänesed söövad noorte puude oksi. Liigid on omavahel väga kergesti ristuvad, sageli võib Eestis kohata erinevaid liikidevahelisi hübriide. Lehise liike paljundatakse seemnetega, sorte vaid pookimisega. On teada, et eurojaapani lehist on paljundatud haljaspistikutega. Haljaspistikud juurduvad vaid siis, kui need on varutud kuni 1...3 aasta vanustelt seemikutelt, vanematelt taimedelt varutud haljaspistikud ei juurdu.

Kuidas sattusid lehised minu aeda.

Lehise kääbussortide ilu on lummav, eriti kevadel kui puhkevad pungad ja kasvu alustavad okkad ja sügisene pudenev okkakuld. Esimesed aeda istutatud jaapani lehise sordid olid ’Dwarf Blue’, ’Blue Rabbit Weeping’, ’Diana’ ja ’Pendula’, kellede sinakas okkarüü ei jäta vaatajat külmaks. Hetkel kasvab aias 16 lehise sorti erinevatest liikidest. Kollektsiooniaia looduslikus osas on kasvamas 8 erinevat lehise liiki, milledest kaunimateks pean sinakan okkavärvusega jaapani ja eurojaapani lehist. Antud liigid vääriksid palju enam kasutamist haljasaladel ja taluparkides, väikeaedadesse sobivad vaid nende liikide kääbuskasvulised sordid, kes nii suureks ei kasva Kõige haruldasemaks pean aga oma kollektsioonis läänelehist (Larix occidenatlis), kes kodumaal Põhja- Ameerikas on suutnud kasvada ligi 60m kõrguseks hiiglaseks, olles maailma kõige kõrgemaks kasvav lehise liik. Eesti kliima läänelehisel loomulikult nii kõrgeks kasvada ei võimalda. Praegu on Eesti kõrgeimad läänelehised 15m kõrgused.


Euroopa lehis (Larix decidua)

Euroopa lehis on pärit Alpidest ja Ida- Karpaatidest, kus kasvab koos hariliku kuuse, euroopa nulu, mägimänni ja alpi seedermänniga. Euroopa lehis võib kasvada 30...50(54)m kõrguseks jämedatüveliseks puuks. Võra 8...10m lai, ebakorrapärane, II järgu oksad on suurtest okstest allapoole rippuvad. Euroopa lehis kuulub väga pikaealiste puude hulka, on leitud 980 aastaseid puid. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alguses, seetõttu on antud liik ka kõige suuremate isenditena esindatud. Ilusaim puistu kasvab Viljandimaal, Loodi Püstmäel, kus suuremate puude kõrgus ulatub 46m-ni. Jämedaim euroopa lehis kasvab Tartumaal, Suure-Kambja metsapargis, kus puu ümbermõõt 4,6m. Euroopa lehis kasvab hästi sügavatel, hea veerežiimiga parasniisketel viljakatel muldadel. Kuigi euroopa lehis on kiirekasvuline, ei kuulu oma välimusega kõige ilusamate lehiste hulka, kuna puu võra on sageli hõre.
Euroopa lehise tüve koor hallikaspruun, pikilõhedega. Okste koor hallikashelekollane.
Okkad: 1,5...3cm pikad, kitsaslineaalsed, pehmed, tömbi või lühidalt terava tipuga. Kolletuvad alles oktoobri lõpus ja muutuvad silmapaistvaks. Hõõrudes lõhnavad okkad vaigu järele.
Käbid noorelt purpursed, valmides pruunid, 2...4cm pikad, munajad.
2006. aasta seisuga maailmas registreeritud 28 sorti.

Larix decidua ‘Corely’
- leitud 1971. aastal Suurbritanniast. On aeglasekasvuline keraja kujuga sort, kasvades paarikümne aastaga kuni 1m kõrguseks ja 1m laiuseks. Okkad helerohelised.

Larix decidua ’Fastigiata’
- leitud enne 1868. aastat Prantsusmaalt. Sambakujuline, püstiste tiheda oksastikuga puu. Paarikümne aastaselt võib kõrgus olla 4...5m, võra laius ulatuda 2m-ni. Okkad helerohelised.

Larix decidua ’Little Bogle’
- leitud 1990. aastal Austraaliast. Kääbusjakasvuga ebakorrapärase koonlise kujuga põõsas. Paarikümne aastaselt võib olla kuni 1m kõrgune ja sama 0,7m laiune kooniline puuke. Okkad tumerohelised.

Larix decidua ’Krejci’
- leitud 1989. aastal USAst. Kääbuskasvuline, tihedaokasline keraja kujuga sort, kasvades paarikümne aastaga kuni 1m kõrguseks ja 1m laiuseks. Okkad helerohelised.
Pilt

Larix decidua ’Krejci Mutation’
- leitud 1995. aastal USAst sordi’Krejci’ erimoksast. Puuke ebakorrapärase võra kujuga. Väga aegalsekasvuline. Okkad tumerohelised.

Larix decidua ‘Pendula’-
leitud 1836. aastal Suurbritanniast. Pikalt allapoole rippuvate okstega leinapuu, kasvukõrgus kuni 10m, võra laius kuni 1,5m. Okkad helerohelised.
Pilt

Larix decidua ‘Repens’
- leitud 1825. aastal Suurbritanniast. Pikalt allapoole rippuvate okstega leinapuu, kasvukõrgus sõltub pookekohast, võra laius kuni 1,5m. Võib kasvatada ka roomavana. Okkad helerohelised.
Pilt

Larix decidua ‘Puli’
- leitud 1972. aastal Ungarist. Pikalt allapoole rippuvate peenete okstega leinapuu, kasvukõrgus sõltub pookekohast kõrgusest, võra laius kuni 1m. On euroopa lehise leinasortidest ilusam ja tüüpilisem leinapuu. Okkad helerohelised.
Pilt


Vene lehis (Larix russica)


Vene lehis kasvab kuni 35...(50)m kõrguse ja jämedatüvelise puuna laialdasel maa-alal: Venemaa loodeosas, Uuralis, Lääne-Siberis kuni Obi jõeni. Vene lehis kuulub pikaealiste puude hulka, kasvades kuni 350 aastaseks. Võra lehistest kaharaim (ilusaim), sest oksad on tugevad, neil on tihedalt pikkade oksatega lühioksi, nende tipud kaarduvad ülespoole. II järgu oksad ei ripu nagu enamikul Eestis kasvavatel liikidel. Võra laius 8...10m. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noores eas aeglasekasvuline. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad. Puudused: haigestub meil lehisevähki, haigestumist esineb vähem, kui puud kasvavad täisvalguses tuultele avatud kasvukohas. Kahjustub ka kuuse- juurepessust, mis muudab vanemad puud suhteliselt tormihellaks. Vene lehis on väga valgusnõudlik. Meil rajati vene lehise kultuure üle 100 aasta tagasi Ahja, Antsla, Loodi, Sangaste metskondade piiridesse.Vene lehist on teada suurte eksemplaridena üksikutes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Vana-Vigala, Sangaste jne.
Vene lehise tüve koor on hallikaspruun, pikilõhine, korba paksus vanemas eas 10...15cm
Okste koor on hele- kuni kuldkollane, läikiv, vanemate okste hall. Okkad lühiokstel 2...4(6)cm pikad, okkakimbu servas on lühemad keskel pikemad okkad. Pikkvõrsel võib okaste pikkus ulatuda 8cm. Okaste kollaseks muutumise ajal (septembri lõpp oktoobri algus) ongi kõige kergem vene lehist euroopa lehisest eristada, kuna viimane on sel ajal täiesti roheline.
Käbid 1,5...4cm pikad, laimunajad, ovaalsed või ümmargused, noorelt rohelised harvem punakad, valminult pruunid kuni tumepruunid, tihedalt roostekarvased.
2006 aasta seisuga registreeritud 9 sorti.
Larix russica ’Garupa’
- leitud 1993. aastal Saksamaalt. Tegu on aeglasekasvulise, laiümara võraga, tumeroheliste okastega, tihedaoksalise kääbuspuuga. Võib 30 aastaselt olla kuni 1m kõrgune ja sama lai.

Larix russica ’Fastigiata’
- leitud 1909. aastal Saksamaalt. On kiirekasvuline, kompaktse sammasja võraga puu. Okkad tumerohelised. Võib 30 aastaselt olla kuni 5m kõrge ja 2m lai.



Jaapani lehis (Larix kaempferi)


Jaapani lehis kasvab Jaapanis Honshu saare keskosas vulkaaniliste mägede nõlvadel 1200...1800m kõrgusel, kus moodustab puhtpuistuid või kasvab koos hondo kuuse, eriokkalise tsuuga ja jaapani nuluga. Kõrgus areaalis 25...30(35)m, Eestis kuni 40m. Võra lai (kuni 8...10m), koonusjas, pikkade tugevate horisontaalsete okstega. Jaapani lehis eelistab kasvada merelises kliimas, eelistab viljakaid, parasniiskeid muldi ega talu liigniiskust. On resistentne lehisevähi suhtes. Taimeeas kannatab jaapani lehis külmade tõttu, kuna pika kasvuperioodi tõttu ei jõua jooksva aasta oksad sügiseks korralikult puituda. Kui puud ületavad nn külmavöö, siis külm neid enam ei kahjusta. Jaapani lehis on väga dekoratiivne oma sinaka värvusega okaste tõttu. On sügavale tungiva juurestiku tõttu tormikindel. Suurimad jaapani lehised kasvavad Sangaste parkmetsas, kellest kõrgeim on 40m.
Jaapani lehise tüve koor on õhuke, peensoomusjas. Üheaastaste okste koor lillakas, talvel oranžpruun või violetjas-helepruun ja hallika vahakirmega, paljad. Lühioksad (-võrsed) paiknevad tihedalt, mistõttu on ka võra tihe. Pungad tumepruunid ja vaigused. Okkad lühiokstel 2...4cm pikad. Okaste pealmine külg sinakasroheline, allkülg valkjasroheline. Käbid noorelt kollakasrohelised, roosad või punased, valminult helevioltetjad või helepruunid, ümarovaalsed või ovaalsed, 2,0...3,5cm pikad.
Pilt

2006.a seisuga maailmas registreeritud sorte 37
Tuntumad neist:
Larix kaempferi ’Pendula’
- leitud 1896. aastal Saksamaalt. Pikalt allapoole rippuvate okstega ning sinakasroheliste okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 5m kõrge ja 3m lai.
Pilt

Larix kaempferi ’Blue Rabbit Weeping’
- leitud 1965. aastal Hollandist. On kitsas koonilise võraga, tugevalt sinakate okastega puu. 30 aastase puu kasvukõrgus võib olla kuni 4m, ja laius kuni 4m.

Larix kaempferi ’Blue Dwarf’
- leitud 1987. aastal Saksamaalt. On kääbuskasvuline, sinakate okastega sort, tihedaoksaline kasvades kuni 1x1m läbimõõduga keraks 30 aasta jooksul.
Pilt

Larix kaempferi ’Blue Ball’
- leitud 1990. aastal Hollandist. On kääbuskasvuline, tihedaoksaline sort. Kasvab korrapäraseks “jalgpalli meenutavaks” siniste okastega keraks. 30 aastase puukese võra läbimõõt kuni 70x70cm.

Larix kaempferi ’Diana’
- leitud 1983. aastal Saksamaalt. On spiraalselt keerduvate okstega (oks meenutab korgitseri) ja sinakasroheliste okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 5m kõrge ja kuni 3m lai.
Pilt

Larix kaempferi ’Grey Pearl’
- leitud 1989. aastal Hollandist. On kääbuskasvuline, tihedaoksaline hallikasiniste okastega sort. Kasvab ümaraks, kuni 1x1m läbimõõduga hallikassiniseks keraks 30 aasta jooksul.
Pilt

Larix kaempferi ’Varely’
-leitud 1968. aastal Suurbitanniast. On kääbuskasvuline tiheda okastikuga ning hallikasiniste okastega kera. 30 aastaselt võib olla võib võra läbimõõt olla 70x70cm.

Larix kaempferi ’Wehlen’
- leitud 1972. aastal Saksamaalt. Kääbussort, võra ebakorrapäraselt laiuv, on aeglasekasvulisem kui sort ’Wolterdinger’. Okkad sinakashallid. 30 aastaste puude kõrgus kuni 0,7m ja laius kuni 1m.
Pilt

Larix kaempferi ’Wolterdingen’
- leitud 1970. aastal Saksamaalt. On aeglasekasvuline, laikooniline, tiheda korrustena asetseva oksastikuga sort. Okkad sinakashallid. 30 aastaste puude kõrgus kuni 1,5m ja laius kuni 1,7m.




Eurojaapani lehis (Larix x marschlinsii = L. decidua x L. kaempferi)



Esmakordselt on eurojaapani lehist kirjedanud Šveitsi teadlane Dr. J.W.F. Coaz 1917. aastal, ajakirjas “Forstwesten” nr 68, kes arvas siis ekslikult, et liigi esivanemateks on jaapani ja siberi lehis. Teistkordne kirjeldus ilmus 1919. aastal Dr. A. Henry poolt ajakirjas Proceeding Irsih Academy. Eurojaapani lehis on kõige kiirekasvulisem okaspuu Põhja-Euroopas, Eesti kaasaarvatud. Söe Arboreetumis kasvavad 28 aastased lehised on ligi 30 meetri kõrgused, tüve läbimõõt üle 40 cm. Puud on haiguskindlad ja vastupidavad ka lehisevähile.Eurojaapani lehis on väga kiirekasvuline ja vastupidav lehisevähile. Samuti ei esine noores eas külmakahjustust nagu jaapani lehisel. On väga prespektiive pargipuu ning kiire kasvu ja väärtusliku puidu tõttu hea metsapuu. Okkad sinakasrohelised. Võra laikooniline, laius kuni 8m. Kiire kasvu tagab viljakas parasniiske muld.
Euojaapani lehise koor tüve koor õhuke, peensoomusjas.Eurojaapani lehise peamiseks erinevuseks vanematepaarist on nõrgalt punaka vajundiga kollakad või helepruunid üheaastased oksad. Okkad pikkvõrsel kuni 8cm, lühioksal 3,5...5cm pikad, nõrgalt sinaka varjundiga rohelised okkad (euroopa lehisel rohelised, jaapani lehisel pealt sinakasrohelised, alt valkjasrohelised). Käbid noored käbid tavaliselt roosad või rohekaspunased. Käbide pikkus 3...4cm.
Sorte teada maailmas 4
Larix x marschlinsii ’Gail’- leitud 1989. aastal Suurbritanniast. On väga aeglasekasvuline mitmeladvaline, harulise oksastikuga kääbuspuu, okkad helerohelised. Võib kasvada 30 aastaga kuni 0,6m kõrguseks ja sama laiaks.
Larix x marschlinsii ’Julie’- leitud 1989. aastal Suurbritanniast. On sarnane eelmisega kuid on veelgi aeglasekasvulisem. Võib 30. aastasena olla kuni 0,3m kõrge ja sama lai.


Lisaks sellele on Eestis proovitud kasvatada järgmisi lehiseliike: kuriili lehis - Larix gmelinii var. japonica; dauuria lehis- L. gmelinii var. gmelinii; Cajanderi lehis- L. gmelinii var. cajanderi; Olga lehis- L. gmelinii var. olgensis; Rupprechti lehis- L. gmelinii var. principis- rupprechtii; ameerika lehis- L. laricina; lääne lehis- L. occidentalis; rannaäärne lehis- L. gmelinii var. maritima; Lubaski lehis- L. x lubarski; amuuri lehis- L. x amurensis; eurokuriili lehis- L. x eurokurilensis; euroameerika lehis- L. x pendula.


A.Vaasa
Artikkel ajakirjast Maakodu 09/06
Rudolf
Nurga puukool

Vasta