Vähenõudlik ja vastupidav vaher.

Tutvusta uusi ja huvitavaid taimi.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Vähenõudlik ja vastupidav vaher.

PostitusPostitas Nurga puukool » K Mär 31, 2010 15:29:50

Vähenõudlik ja vastupidav vaher.

Tekst: Rudolf Pehter

Vahtrapuu jääb igaühele meelde omamoodi – kellele meenuvad vahtra tiibviljadega ninamängud, kellele südasuvine varjuline paik vahtra laia võra all, kellele sumisev, mesilasi täis puu varakevadel või hoopis sügisene kirev värvilaik koduteel.
Vahtrad on liikide arvult ja vormide poolest üks suurimaid puuperekondi. Kokku on määratletud üle 200 liigi ja teisendi, lisaks sadu vorme. Tänu vahtra vähenõudlikkusele ja vastupidavusele on teda lihtne Eestis kasvatada.

Saarvaher.

Saarvaher'Flamingo'
Pilt

Saarvaher (Acer negundo) on laia võra ja rippuvate külgokstega võimas puu, mille võrsed on sinakasrohelised kuni punakaspruunid ning kaetud valkja “härmatisega”. Tema kodu on Põhja-Ameerika idaosas jõgede ja järvede kallastel, kus ta sirgub kuni 25-meetriseks. Eriti kiirekasvulised on noored taimed, mis võivad sirguda kuni kaks meetrit aastas. Otstest puitumata vesivõsud võivad meie kliimas karmil talvel külmuda.
Mullastiku suhtes on puu vähenõudlik, paremini kasvab sügavatel liivsavimuldadel. Kuigi on vahtra liikidest üks valgusnõudlikumaid, saab ta hakkama ka poolvarjulises kohas. Talub hästi kärpimist. Sobib kasvatamiseks keskmistes ja suuremates aedades, taludes, parkides ja haljasaladel soolotaimena või gruppides.
Enamik saarvahtra vorme on suurekasvulised (põhiliigist küll mõnevõrra madalamad) ja eristatakse vaid lehe värvuse vorme.
Valgekirjude lehtedega vormidest on tuntuimad:
’Variegatum’– rohe-valgekirjud lehed
’Flamingo’– valgekirjud lehed puhkedes roosakad, hiljem säilib roosakas varjund vaid võrse tipmistel lehtedel
Kollasekirjude või kollaste lehtedega vormid:
’Kelly’s Gold’– puhkedes kollased lehed säilitavad oma erksa värvuse terve suve, sügisel rohekaskollased
’Odessanum’ – noored pronksjad kollased lehed pleegivad suvel kuldkollaseks

Mägivaher.

Mägivaher'Eskimo sunset' - üks ilusamaid ja uuemaid vorme.
Pilt

Kesk- ja Lõuna-Euroopa Alpidest pärit mägivaher (Acer pseudaplatanus) on Eesti haljastuses üsna levinud. Kasvab kuni 30 m kõrguseks, on väga vastupidav ja hea varjuandja. Pealt tumerohelised, alt sinakashallid lehed muutuvad sügisel kollaseks. Rohelised õisikud kuni 12 cm pikad. Mägivahtra puuduseks on sage metsistumine rikkaliku isekülvi tulemusel.
Mägivaher kasvab hästi liivsavimuldadel ning on valgusnõudlikum kui harilik vaher. Talub hästi ka kuivemat kasvukohta, aga mitte tugevat tõmbetuult.
Sobib kasvatamiseks nii parkides ja haljasaladel kui ka suuremates aedades ja taludes. Lõuna-Eestis võivad noored taimed karmimal talvel kahjustuda.
Mägivahtral on rohkelt vorme, mis erinevad üksteisest põhiliselt lehevärvuse poolest.
’Leopoldii’– kollakad lehed kevadel roosakate träpsudega
’Nizetti’– lehed pealt rohekas-valgekirjud, alt lillakad
’Simon Louis Freres’– 1881. aastal Prantsusmaalt leitud rohe-valgekirju lehega vorm
’Prinz Handjery’– tumedad samblarohelised lehed jäävad sügiseni alt lillakasroosakaks
’Brilliantissimum’– noored lehed lõheroosad, puhkedes roosakasvalged, hiljem kollakasrohelised

Harilik vaher.

Harilik vaher'Paldiskii'
Pilt

Harilik vaher (Acer platanoides) on Eestis ainuke looduslik vahtra liik, mis võib kasvada 30 meetri kõrguseks.
Võra tihe, laimunajas või ümar. Võrsed punakaspruunid, nõrgalt läikivad, siledad. Õied on väga meerikkad. Noorelt kasvab kiiresti, kuni meetri jagu aastas, hiljem 10–20-aastaselt tunduvalt aeglasemalt.
Talub hästi varju, eriti noored taimed. Mullastiku suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakamaid, huumusrikkaid liivsavimuldi. Samuti kasvab hästi leetunud mustmuldadel. Nõudlik mullaniiskuse suhtes, kuivematel muldadel kasvab halvasti.
Tuntakse rohkem kui sada hariliku vahtra vormi.
Ühetooniliste, kirjude või lõhkiste lehtedega vormid:
’Crimson King’ – tugev tumepunane lehestik, purpursed õisikud
’Deborah’ – noored lehed purpurpunased, hiljem rohelised
’Lorbergii’ – sügavalt lõhestunud lehtedega
’Paldiskii’ – huvitavalt ja väga sügavalt lõhestunud, kolmetipulised lehed,Paldiskist leitud vorm
Erilise kasvukujuga vormid:
’Golden Globe’ – aeglasekasvuline, kollaste lehtedega keravorm
Aeglase kasvuga vormid:
’Beskid’ – lehed keerdunud ja krussis

Liikide mitmekesisus.

Ka väiksema aia omanikul on võimalus huvitava kujuga vahtra kasvatamiseks, sest liigiti on kõrgused väga varieeruvad: valik algab aeglasekasvulistest põõsastest ja lõpeb isegi kuni 20–25-meetriste puudega.
Väga huvitavad vahtra liigid pärinevad Aasiast. Eriti dekoratiivsed on nad tänu lehtede sügisesele värvirikkusele. Kahjuks on aga paljud neist meie kliima jaoks külmahellad.
Samas on piisavalt ka neid huvitava välimusega liike, mis meiegi kliimas vastu peavad. Ümaralehine vaher (Acer circinatum) kasvab 6–8 meetri kõrguseks põõsaks ning tema lehed on tõepoolest ümmargused, lisaks on 7–13 cm diameetriga lehed puhkedes veel oranžid. Karmimal talvel võib Eestis kannatada, kuid meil on ka juba viljuvaid puid. Aeglasekasvuline puu vajab tuulte eest varjatud päikselist või poolvarjulist kasvukohta ja eelistab parasniiskeid huumusrikkaid muldi. Kliimatsoon: 6 (-18– -23 C).
Väga kauni karmiinpunase sügisvärviga on ka ginnala vaher (Acer ginnala), mis kasvab samuti pigem põõsa kui puuna. Lisaks lehtede sügisvärvusele muudavad 10 meetri kõrguse põõsaspuu dekoratiivseks tema sügavpunased viljad. Eelistab päikselist või kergelt varjulist kasvukohta ning savikaid muldi, kuid on muidu vähenõudlik. Eestis ja Põhjamaades populaarne haljastuspuu.
Krobelise koorega paistab silma hall vaher (Acer griseum), millel on madal, korrapärane ja peeneoksaline võra. Algul on puu koor koorduv, narmendav ja punakaspruun, hiljem korbaline. Lehed puhkevad hilja ning värvuvad sügisel oranžikaks kuni karmiinpunaseks. Eelistab päikselist või poolvarjulist kasvukohta ning on mullastiku suhtes vähenõudlik. Eestis on noored taimed külmaõrnad.
Eestis täiesti külmakindel ja hästi kärpimist taluv on hõbevaher (Acer saccharinum). Väga dekoratiivne pargipuu oma pikkade nõtkete rippokste ja omapäraste kahevärviliste (pealt helerohelised, alt hõbevalged) lehtedega, mis sügisel värvuvad kollaseks. Võib kasvada 18–25 meetri kõrguseks. Kliimatsoon: 4 (-29 – -35 0C). Hästiarenenud juurestikuga, kiirekasvuline liik, mis kasvukiiruselt ei jää maha saarvahtrast. Võrdlemisi valgusnõudlik. Mullastiku suhtes leplik, kasvab isegi tumedatel leetunud muldadel.
Aias võib proovida kasvatada ka suhkruvahtrat (Acer saccharum), mis pärineb Kanadast ja on külmakindel. Meil aias kasvas see puu viis aastat ja jõudis sirguda juba kahemeetriseks, kui jänesed talle lõpu peale tegid. Leht on pealt sügavalt mattroheline, alt sinakasroheline ning muutub sügisel algul kollaseks, seejärel oranžiks või punaseks. Puu kõrgus kuni 25 meetrit. Leht ehib Kanada lippu, see on ka peamine siirupivaher. Kasvukoht olgu valgusküllane ja tuulte eest varjatud. Mullastiku suhtes vähenõudlik.

Haberoodne vaher (Acer barbinerve)

Pilt

4–10 meetri kõrguseks kasvav põõsas, mille teeb eriliseks koor, mis noortel taimedel on roheline või pikitriibuline. Leherood on alt tihedalt karvased ja leheroots punane. Õitseb pärast lehtimist. 5. kliimatsoon (-23 – -29 oC). Kasvukoht päikseline, poolvarjus või varjuline. Külmakindel ning mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlik.

Jaapani vaher (Acer japonicum)

Pilt

Sakiliselt ümarate lehtedega, laiuva võraga põõsas, kõrgus kuni 10 meetrit. Lehed on puhkedes karvased, suveks jääb karvaseks vaid leheroots. Õied purpurpunased. Lehed sügisel oranžid või purpursed. Kasvukoht olgu päikseline või poolvarjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik ja eelistab parasniiskeid muldi.

Mandžuuria vaher (Acer mandshuricum)

Pilt

Kasvab kuni 15–20-meetriseks sirgetüveliseks puuks. Lehed puhkedes punakaspruunid, hiljem rohelised, sügisel purpursed. Väga dekoratiivne pargipuu. Kasvukoht: päikseline või poolvarjus. Eelistab parasniisket liivsavi- või saviliivmulda.

Kämmalvaher (Acer palmatum)

Pilt

Kauni laiuva kasvukujuga kuni 3–5-meetrine puu. Lehtedel varieeruvad hõlmad ja hammaste sügavus, sügisel muutuvad kollaseks, oranžiks ja punaseks – sügisesele värvirikkusele aitavad kaasa roheliste ja punaste tiibadega viljad. Tuntakse üle 500 vormi.
Eelistab tuulte eest varjatud, päikselist, happelise niiske mullaga kasvukohta. Eestis paraku külmaõrn, eriti nooremas eas. Kämmalvahtrad on olnud meie aias 5–6 aastat ja tugevamateks vormideks on osutunud ‘Bloodgood’, ‘Dissectum’, ‘Seiryu’. Külmemal talvel kahjustuvad muidugi ka need vormid.

Pensilvaania vaher (Acer pensylvanicum)

Pilt

Püstiste kaarduvate okste ja laialt sammasja kasvukujuga kuni 8 m kõrge puu või põõsas. Lehed pealt tumerohelised ja alt heledamad väheste punakaspruunide karvadega. 10–18-sentimeetrised lehed muutuvad sügisel võikollaseks. Ainus Ameerikast pärit triibulise tüvega vaher. Eestis vähe levinud, kuid külmakindel. Kasvukoht: päikseline või poolvari. Eelistab parasniiskeid huumusrikkaid muldi, kuid kasvab hästi ka lubjasematel muldadel.

Korea vaher (Acer pseudosieboldianum)

Pilt

Põõsasjas, kuni 4–5-meetrine väike puu. Noored võrsed on paljad, valge härmatisega. Sügisvärvus karmiinpunane oranži ja purpurse varjundiga, õied purpurpunased. Väga varjutaluv ning mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlik. Väga dekoratiivne ja aeglasekasvuline liik.

Punane vaher (Acer rubrum)

Pilt

Sügisene erkpunane silmatorkav lehestik ongi punasele vahtrale nime andnud. Kuni 20 m kõrge. Laia ümara võraga puu. Lehed pealt läikivad, tumerohelised, alt sinakasrohelised, pehmekarvaste roodudega. Eestis külmakindel. Eelistab viljakamat ja niiskemat mulda. Eriti dekoratiivne kevadel oma punaste õitega.

Kodukiri 2009
Rudolf
Nurga puukool

Mine “Saame tuttavaks - Plant Portraits”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline