Pilt1:Põhjast mägedega piiratud Algarve’i maakond erineb tunduvalt ülejäänud Portugalist. Tänu vapustavale rannikule ja aastaringselt pehmele kliimale on Portugali lõunarannik Euroopa populaarsemaid puhkuseveetmise kohti.Hispaania poolt pääseb mööda kiirteed ja piiripunkti tähistab vaid liiklusmärk,piir kulgeb mööda Guadiana jõge.
Pilt2:Atlandi karm rannik ja Faros ida poole jäävad suured laguunid on hõredalt asustatud.
Pilt3:Euroopa lõunaranniku kõige läänepoolsem tipp Sagrese linnakesest on St.Vincenti neem.
Pilt4:Tuulisel ja kivisel Atlandi rannikul on taimestik hõre ja madalakasvuline.Pildil roomav kadakas.
Pilt5:Järskude kaljuservadega tipus asuvas kindluses lehviv Portugali lipp.
Pilt6:Vaade tipust mandri poole.
Pilt7:Ülevalt alla vaadates paistab vees hulgalset suuri kalu.
Kohalikud kalamehed harrastavad kalapüüki püstloodis 70-80 meetriselt kaljult kalapüüki.
Pilt8:Vaade naaberneemele.
Pilt9:Kivisel rannikul kasvab ka hulgaliselt meile tuttavaid kiviktaimlataimi.
Pilt10:Kukehari?
Pilt11:Madalamates ,tuulte eest varjatud lohkudes on detsembris puhkenud õitsele kevadlilled.
Pilt12:Paarikümne kilomeetri kaugusel rannikust on aga vaatamata kesktalvele uskumatult roheline.
Pilt13:Talumees valmistab ette põllumaad järjekordseks kartuli mahapanemiseks(teatavasti Lõuna-Euroopas on võimalik saada aastas 2-3 saaki).
Pilt14:Silmatorkavalt dekoratiivselt õitsev puis-aaloe (Aloe arborescens).
Pilt15:Tüüpiline Portugali elamu.
Pilt16:Algarve’i suurim trump on rannik.
Pilt17:Pikad valge liivaga rannad vahelduvad pisikeste eraldatud lahesoppidega.
Pilt18:Uskumatu maalilisuse annavad randadele paiguti merre ulatuvad kuldkollased liivakivikaljud.
Pilt19:Õhtul teokarpe korjamas.
Pilt20:Üksik liivakalju keset vett.
Pilt21:Väikeses Carvoeiro linnakeses,lahesopis meenutab kallas aga laavakivimit.
Pilt22:Rannas väiksemates veega täidetud soppides on hulgaliselt meresiilikuid,meritähti ja teisi ookeani asukaid.
Pilt23:Ookeani lained ei ole alati suured.
Pilt24:Värviline liivakalju.
Pilt25:Üksik majakas kaljuserval.
Pilt26:Korgitamm (Quercus suber)-Looduslikult kasvab Portugalist Horvaatiani ja Põhja-Marokos.Portugali territooriumist on ligikaudu kolmandik kaetud korgitammedega,mille koorest valmistatakse kõikvõimalikke korgitooteid.Portugal on maailma korgisaaduste eksportija.Seadus lubab ühelt puult võtta koort iga 9 aasta tagant,et puul oleks aega taastuda.Üks korgitamm võib anda korki rohkem kui 100 aasta jooksul. Võra madal,kumer,tugevate looklevate harudega.Koor kreemjas või hall,varakult sügavalt sooneline,korkjas.
Pilt27:Lehed igihaljad,väikeste ,tihti ogaliste hõlmadega,tumerohelised,tihedalt viltkarvased.
Pilt28:See pikkade okastega viigikaktus oli istutatud ühe maja ette hekina.
Väga hea mõte ju!?
Pilt29:Eraaias kasvav Piinia ehk Itaalia mänd (Pinus pinea).
Pilt30:Portugali aianduskeskus.Et oli jõuluaeg vaatasime siis mida seal kandis jõulupuuks pakutakse:Kaukaasia nulgu,Idakuuske ja olid mõned Hollandi päritolu Kanada kuuse'Conica'-d.
Pilt31:Sissepääsu ehtisid kaks ligikaudu 6-7 meetrist palmi.
Pilt32:
Pilt33:Lambiharjapuu (Callistemon sp.).
Pilt34:Palmid:rahu-palmlehik(Cycas revoluta),kuningpalm(Roystonea regia) ja kikkapuud(Euonymus sp.).
Pilt35:Taimede väljapanek.
Pilt36:Kevadlilled detsembris.
Fotogalerii:Euroopa,Portugal,Algarve
- Nurga puukool
- Toimetaja
- Postitusi: 309
- Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
- Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
- Kontakt:
Fotogalerii:Euroopa,Portugal,Algarve
Rudolf
Nurga puukool
Nurga puukool