Variatsioonid jõulupuu teemal - Kodukiri 2011-11

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Variatsioonid jõulupuu teemal - Kodukiri 2011-11

Postitus Postitas Nurga puukool » K Jaan 04, 2012 20:53:06

Variatsioonid jõulupuu teemal

Tekst: Ille Grün-Ots

Jõulud ilma jõulupuuta on vähe nirud, arvab enamik neist, kes jõuludest midagi peavad. Kui lapsed peres, ei saa ilma kuidagi. Alati aga ei pea jõuluks puud maha raiuma – potis kasvav puu on täpselt sama ilus. Kel oma aed, ei pruugi puud tuppa tuuagi, istutage see hoopis välja ja vaadake aknast. Ja alati on ju olemas kunstpuud, mis samuti aastaid kestavad.


Ise metsast toodud jõulupuu
Tänavugi pakub Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) välja võimaluse metsa minna ja endale sobiv jõulukuusk ise maha raiuda. Kes arvab, et õiget kohta üles ei leia või muidu hakkama ei saa, siis nende jaoks korraldatakse juhendatud kuuseretki. Siiski on karta, et kohad retkedele on kõik täis, sest kuusehuvilisi hakati kirja panema juba oktoobris...
Oma kodulehel kutsub RMK üles aga ka hoopis vastupidisele tegevusele ja kirjutab: “Lisaks võiks järgmiseks aastaks seada endale eesmärgi istutada metsa paar noort kuusekest, kellest võiksid tulevikus saada tõeliselt suured puud.” Kuidas ja kus seda teha saab, tuleb uurida RMK-st.

Potijõulupuu
Potijõulupuudeks pakutakse aianduskeskustes nii kuuski kui ka ebaküpresse, küpresse, kadakaid ja nulge. Kui teil on aed või rõdu, on mõistlik valida selline puu, mille hea õnne korral saate hiljem välja istutada. On teada päris mitu sellist aiaomanikku, kes igal aastal metsast väikese kuuse välja kaevavad, potti panevad ja hiljem aeda maha istutavad – niiviisi saadud hekk on juba päris pikk! Ja mõni ostab sügisestelt allahindlustelt päris suure potis okaspuu, mis ongi aeda mõeldud. Ainult et hoiabki seda potis, jõuluks toob korraks tuppa ja siis viib jälle õue ning istutab kevadel plaanitud kohta maha.

Jõulupuu potist aeda
Vastupidavad potijõulupuud, mis sobivate kasvutingimuste puhul aias kasvama võiksid jääda, on alt hõbedaste okastega Fraseri nulg (Abies fraseri), harilik kuusk (Picea abies), hallikasroheliste okastega serbia kuusk (Picea omorika), torkav ehk hõbekuusk (Picea pungens) ja kanada kuuse (Picea glauca) sort ‘Conica’ (viimast ohustab küll kevadine päikesepõletus). Kadakatest talub hästi meie talve koonilise kuju ja teravate hallikasroheliste okastega hiina kadakas (Juniperus chinensis) ‘Stricta’, aga paraku haigestub see väga sageli seenhaigustesse ja muutub siis koledaks.

Jõulupuud, mis õue ei sobi
On aga palju puid, mis meie välitingimustes ellu ei jää. Näiteks ei armasta pakast heleroheliste okastega suureviljaline küpress (Cupressus macrocarpa), aga kui seda toas kevadeni õigesti hooldada, võib puu suvel suuremasse potti istutada ja terrassi või rõdu kaunistama tõsta.
Tumeroheliste pehmete okastega kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) elab aias üle küll pakase, kuid ei talu kevadist päikest, kui mullapind alles külmunud, abi pole siin ka varjutamisest. Kalifornia ebaküpress (Chamaecyparis lawsoniana) ‘Ellwoodii’ ja lõhnav ebaküpress (Chamaecyparis thyoides) ‘Top Point’ kardavad samuti käredat pakast. Kasvamiseks vajavad need niiskemat pinnast ja varjulisemat kasvukohta.
Potijõulupuuks sobib hästi ka Austraalia lähistel asuvalt Norfolki saarelt pärit kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla), mida tuntaksegi toakuuse nime all. Araukaariad kasvavad tubastes tingimustes isegi kuni paari meetri kõrguseks.

Mida väiksem puuke, seda suurem on tema kasvamamineku õnnestumine ka hiljem aias. Väikesed okaspuud on enamasti kasvatatud potis ja juured seega terved ning elujõulised. Suuremad, üle meetri kõrgused okaspuud on enamasti enne potti istutamist põllult välja kaevatud ja suuremad juured on neil kahjuks kõvasti kannatada saanud, kuid kui veab, läheb ta aias kasvama. Ja alati tasub osta Eestis kasvatatud taim või vähemasti selline, mis on siin juba mõne talve kohanenud.

Potipuu hooldus
*Õhk eluruumis kipub okaspuu jaoks alati olema liiga kuiv ja soe – kellel vähegi võimalik, hoidke seda jahedas ja valges ruumis.
*Meie kliimatsoonis kasvavad taimed vajavad puhkeperioodi, mil neil mahlade liikumine lakkab ja kasv peatub. Temperatuur, mille juures taim on veel puhkeseisundis, on tegelikult kuni + 6 (10) kraadi. Soojemas ruumis hakkab ta kasvatama uusi kasve. Siiski: lühiajaliselt (nädal-poolteist) soojas ruumis oleva puuga ei tohiks veel midagi juhtuda.
*Kastke rikkalikult, nii et mullapind oleks pidevalt ühtlaselt niiske. Okaste piserdamine veega aitab neil paremini küljes püsida. Piserdatud jõulupuud lõhnavad paremini! Kui jõulpuu on ehitud elektriküünaldega, siis enne piserdamist tuleks kindlasti valgus välja lülitada. *Võimalusel tuleks hoida jõulupuud valges ja jahedas ruumis. Liiga soojas ruumis ja pimedas hakkavad okkad pudenema või tekivad helerohelised noored kasvud.
*Kui puu on jõudnud toas kasvud välja ajada, siis teda õue külma kätte viia ei tohi. Sellise puu eest peab hoolitsema siis nagu toalille eest: kastma korralikult ja andma vajadusel lisavalgust. Kasuks tuleb jahedam tuba.
Kui kasve pole tekkinud ja jõulupuu näib terve, siis võib selle pärast jõuluaega sula ilmaga õue viia (aeda või rõdule). Hästi sobib ka nullilähedaste plusskraadidega rohke valgusega ruum – näiteks veranda, kinnine terrass või külmkasvuhoone, kus potipuud võib edasi kastes hoida kevadeni, kuni muld väljas tahenenud ja puu saab juba õigele kasvukohale istutada.
Õues, kui maapind sulanud, tuleks potikuusk koos potiga mulda kaevata, rõdul peab poti mähkima pakasekaitsekangasse. Kui väljas külma rohkem kui -25 kraadi, siis tuleks nii potiga maasse kaevatud kui ka niisama väljas asuva puu peale kohevat lund kühveldada.
Sulailmadega, kui potis on muld sulanud ja taim ise asub varju all (ei saa vihma ega lund), tuleb teda kasta.
Kui potipuu on saanud talvel siiski kahjustada, tuleb ta üldjuhul ära visata. Osaliselt kuivanud puu puhul saab vahel lõikamisega asja parandada. Kui aga aiapidajal on võimalik panna kahjustada saanud, ent veidigi elujõuline taim aianurka taastuma, siis tuleks see potist välja võtta ja maha istutada.

Jõulupuu veenõus
Maharaiutud-saetud jõulupuu tuppatoomine on Eestis üsna hiline komme, mis levis talurahva seas mõisate eeskujul alles 19. sajandi lõpul. Tartumaal toodi jõulukuusk esmakordselt tuppa 1837. aastal ja Abjas 1853. aastal. Enne kuusejala leiutamist riputati kuused tagurpidi lakke.
Saetud jõulupuudest kestavad toas kõige kauem nulud. Nuluokkad kuivavad okste külge ja seetõttu on toas vähem prahti.
Enne jõulupuu ülespanekut saagige tüvi paar sentimeetrit lühemaks. Tüvi peab olema kogu aeg vees, sest kuivale jäädes moodustub kuuse alla kuivanud mahlast kork ning puu ei võta enam vett sisse ka siis, kui veenõu uuesti veega täita. Sellisel juhul peab võtma puu jala seest välja ja tüve tolli jagu lühemaks lõikama. Kui esimesel ööpäeval kulub vähemalt kaks liitrit vett, siis igal järgmisel neelab puu vähemalt liitri jagu. Jõulupuud kastke leige veega.
Raiutud jõulupuu võib sula maa korral ka aeda akna alla mulda torgata – püsib igal juhul kauem ilus kui toas. Vahel võib selline raiutud puu olla kena roheline kuni kevadeni.

Jõulupuu aias
Kõige loodussõbralikum, kokkuhoidlikum ja mõneti ka kauneim viis okaspuud jõulupuuna tarvitada on istutada see aeda (lisaks ehetele võite vedamise korral saada lume näol tasuta kaunistuse!). Kes aeda alles rajab, sellel on lihtsam – saab kohe jõulupuu jaoks päris oma koha plaanida, nii et see kenasti koduaknast paistab.
Õuejõulupuuks ei pea valima tingimata harilikku kuuske (Picea abies), liiatigi kasvab harilik kuusk üsna ruttu suureks ja jõulupuu mõõdust välja. Sestap uurige enne hoolega, kui suureks üks või teine liik kasvab, ja eelistage aeglase kasvuga puud. Muidugi saab ka enamikku jõulupuuks sobivaid okaspuid kärpimisega ohjes hoida. Siiski on ka hariliku kuuse sorte, mis on aeglase kasvuga: ‘Wills Zwerg’, ‘Luua’, ‘Barry’ ja ‘Remontii’ saavutavad 2–3 meetrit kõrgust heal juhul 20–30 aastaga.
Õue jõulupuuks sobivad ka serbia kuusk (Picea omorika), torkav kuusk ehk maakeeli hõbekuusk (Picea pungens) või must kuusk (Picea mariana). Passivad ka nulgude kõrgekasvulised liigid korea nulg, palsami nulg, Fraseri nulg, jaapani nulg ja värdnulg, mille kasvu saabki just pügamisega piirata.
Võib aga teha nii, nagu kombeks ameeriklastel, kes kasutavad jõulupuudena mitut liiki mände. Meilgi võiks istutada aeda mõni kaunis mänd, mida jõuluks ehtida. Hariliku männi (Pinus sylvestris) kõrval sobivad must mänd (Pinus nigra), siberi seedermänd (Pinus sibirica), alpi seedermänd (Pinus cembra), korea seedermänd (Pinus koraiensis) ja rumeelia mänd (Pinus peuce). Need puud kasvavad noores eas väga aeglaselt, hiljem kasv kiireneb. Ka neil võib vormi andmiseks noori võrseid tagasi näpistada (seda tehakse enne jaanipäeva, kui okkad pungast lahti lööma hakkavad). Haigustele vastuvõtlikele seedermände tuleb ka enne pritsida.
Kui aed on väga väike, valige sinna eriti aeglase kasvuga okaspuu. Ilusa kitsaskoonilise võra ja tiheda okastikuga on serbia kuuse sort ‘Nana’. Puu kõrgus võib 40-aastaselt ulatuda pisut üle nelja meetri, laius on siis 1,5 m ringis.
Üks aeglasema kasvuga puid on ka kanada kuuse sort ‘Conica’ ja uuemad värviliste okastega sordid ‘Sander’s Blue’, ‘Maigold’ jne.
Aednike sõnul sobib väikesesse aeda jõulupuuks veel mäginulg (Abies lasiocarpa) ja eriti selle sort ‘Compacta’. Ka mägimänni (Pinus mugo) sort ‘Columnaris’ sobib oma sammast meenutava võraga väikeaia jõulupuuks. Tumeroheliste okastega puu võib paarikümne aastaga kasvada ligi kahe meetri kõrguseks ja ühe meetri laiuseks.

Allikad: Nurga puukooli ja Ellamaa arboreetumi omanik aednik Rudolf Pehter, http://www.aedjakodu.tarbija24.ee, RMK, Imbi Muheli raamat ‘Sõitsid saanid, sõitsid reed’
Rudolf
Nurga puukool

Vasta