Sügis aias - Artikkel:Meie Kodu 2011-3

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Sügis aias - Artikkel:Meie Kodu 2011-3

Postitus Postitas Nurga puukool » E Jaan 02, 2012 13:13:16

Sügis aias.

Tekst: Ille Grün-Ots Fotod: Peeter Sirge
Meie Kodu 2011/3


Aedniku sügis: istuta või lumeni välja ja kaitse puid saabuva talve eest. Kurja võivad teha nii lumi kui ka lumeseen.

Arvatakse, et sügis pole puude-põõsaste (ümber)istutamiseks õige aeg – et taimed ei jõua enne maa külmumist juurduda. Nurga Puukooli omanik ja Ellamaa Arboreetumi rajaja aednik Rudolf Pehter, kes pool elu puudega, eriti okaspuudega, jännanud, ütleb aga, et tegelikult pole olulist vahet, millal istutada: „Üldiselt on see tühi jutt, et taim peab sügisel enne maa külmumist jõudma juurduda. Eriti käib see külmakindlate taimede kohta. Küll ei tohi hilissügisel (ümber) istutada külmaõrnu taimi, nagu näiteks rododendronid, elulõngad,
ebaküpressid. Aga elupuid ja kadakaid tõsta ringi kas või talv läbi, kui vaid maad annab kaevata ja lund liiga palju pole. Enamasti talvituvad taimed koduaias mulla sees ikka paremini, kui puukoolis potiga maa peal.”
Pehter meenutab, et tema puukooliski on taimi istutatud novembris, kui mullal oli koorik juba peal ja vahepeal tuli lundki. Mõnel soojemal talvel on Nurgal proovitud istutada isegi jaanuari algul – ja kõik on kasvama läinud.

Väetada või mitte?
Sügisel käib paljudes aedades hirmus väetamine. Pehter ütleb, et tema oma puukoolis ei kasuta üldse neid sügis-, suvi- või kevadväetisi: „Meil on üks universaalne väetis ja seda paneme kevadel. Aga aias, kus on tavaline liivakas-savikas Eestimaa muld, seal okaspuud
tegelikult väetist ei vajagi.” Sügisese väetamisega kaasneb puukooli pidaja sõnul oht, et kui pingutad natuke üle, hakkavad kasvama rohtsed võsud, mis enne talve ära ei puitu. Kui
külm need ära võtab, on väetamisest rohkem kahju kui kasu.

Multš on hea.
Multš taimede all maapinnal on hea – kaitseb talvel külma eest ja suvel on vähem rohimist. Vana multši välja vahetada pole vaja, pange ainult uut peale, sest kui kangast peal ei ole, komposteerub alumine multšikiht ära. „Meie uuendame multši paari aasta tagant, peamiselt
suve lõpul ja sügisel. Ilma kangata pinnasel peaks multši olema umbes 7 cm paksuselt, kanga
puhul piisab paarist sentimeetrist,“ soovitab Rudolf Pehter. „Multšiks võib taimede ümber kuhjata ka suurte puude allalangenud lehti. Aga ettevaatust: lehehunnikuid armastavad hiired! Küsige aiapoest nn hiirekuubikuid –need ei meeldi hiirtele kohe üldse. Ühest ilmastikukindlast kuubikust, mis kestab kevadeni, ühe taime kohta piisab.“

Odav istik kaubakeskuse müügiplatsil.
Sügiseste allhindlustega peibutavad taimemüüjad sügisel päris pikalt. Aiandid ja puukoolid mitte, küll aga näiteks kaubakeskuste platsidel olevad ajutised müügikohad ja suured marketid. Põhjus võib olla selles, et pole kohta, kuhu taim talveks ümber istutada või siis on välja rehkendatud, et firmale on odavam taimed poole hinnaga maha müüa kui neid platsilt kuhugi ära vedada. Sel moel võite saada nii mõnegi ihaldatud puu või põõsa omanikuks, mille hind on suvel liiga kõrge olnud. Paljud aiandid tavatsevad aga iga kuu mõnesid taimi
soodushinnaga pakkuda.
„Sügisel istutatud taim nagunii
ei juurdu, istuta siis teda
septembris või novembris.”


Oksad niidi või nööriga kinni!
Mullune talv võttis oma suure lume ja kõva külmaga kõik, mis võtta andis. Nii koduaiast kui metsast ja üsna loomulikult ka aianditest ning puukoolidest. „See talv näitas ära, millised okaspuud võivad lume raskuse all laiali vajuda või murduda. Eks sellistega ole sama oht ka edaspidi, kui lund palju. Seepärast võiks need sügisel nööriga natuke kokku tõmmata,” soovitab Rudolf Pehter. Aedniku sõnul sobib okaspuude (eriti koonuseliste elupuude) sidumiseks tavaline jäme (nr 10–40) puuvillaniit või puuvillane nöör, eriti hea on takunöör.
Kevadel pandud puuvillane sidus mädaneb üldjuhul suvega ära või tõmbab puu ise selle oma kasvujõuga katki. Pehter räägib oma kogemusest: „Kevadel sidusime keraelupuid. Hästi kõvasti lausa luuaks kokku, kevadel olid nad siis kui lapikud pannkoogid. Kesksuvel,
kui elupuud kasvama hakkasid, kõndisin puuridade vahel ja plõks, plõks, plõks läksid kõik nöörid lahti. Ja puud hoidsid vormi ilma nöörita ilusti edasi.”
Nn heinapallinööri ehk kunstkiust nööri, mis ei idane ega mädane, ei tohiks aga kunagi kasutada – soonib tüvesse sisse. Kui sellega on puid seotud, siis tuleks need nüüd enne talve kindlasti lahti päästa, õigupoolest oleks seda pidanud tegema juba suvel. „Kunagi ammu olid mul endal ka puud sellise nööriga seotud. Soonis tüvesse sisse ja esimese talvega läksid hästi tihedalt kokku tõmmatud puud võra seest kopitama,” hoiatab Pehter. „Ja suure lume all võivad sellise nööriga seotud oksad hakata just sidumiskohtadest murduma. Kui nöör on tüvesse kasvanud, pole õigupoolest enam midagi teha. Tuleb ainult vaadata, et vähemasti pool tüvest oleks terve.“

Lumeseen teeb palju kurja.
Kui kevadel lumi ära sulab, võivad murus laiutada inetud laigud – nagu ämblikuvõrk või hallitus. Tõenäoliselt on see lumeseen, mis muru rikkunud. Paraku kahjustab lumeseen ka okaspuid, eriti armastab ta laiuvaid ja roomavaid kadakaid, aga ka teiste okaspuude
alumisi oksi. Eriti on ohus vanemad ja suuremad taimed, nooremad peavad paremini vastu.
„Nii see on ja nii jääbki, sest meil on lund ja niiskust palju. Laiuvad ja roomavad kadakad hakkavad ju vananedes nagunii seest laasuma nagu kõik okaspuud – ainult et neil paistab see eriti selgelt välja. Arutasime siin seda asja teiste aednikega ja leidsime, et kui veel
lumeseen ka sellistelt puudelt oma osa on võtnud, siis on kõige targem need iga kümne aasta tagant lihtsalt välja vahetada. Uued taimed ei ole kallid ja kasvavad üsna kiiresti,” pakub Pehter välja üsna radikaalse lahenduse.

Soovitusi sügisistutuseks.
• Taime, mille juured on potis juba krussis (pott on juurt täis kasvanud), ei tasuks
osta ja mulda istutama hakata. Või siis peaks juured lahti harutama, millega aga
vigastatakse taime. Puhkeolekus taimele see ei meeldi. Niisiis – hilissügisel võib
istutada taime, mille juured on potis normaalselt, neil on seal olnud hingamisruumi.
harutage juured lahti ja istutage tagasi, nüüd juba ilma potita.
*Kui ikkagi veel taimeostuks läheb, eraldage see potist ja uurige juuri. Kui see
müüjale ei meeldi (mis on tõenäoline), aitab ka visuaalsest vaatlusest: võrrelge
taime ja poti suurust. Kui meetrine puu on liitrises potis, siis pole juurtel kindlasti
ammu enam hingamisruumi. Selline puu jätke küll ostmata.
• Kui siiski olete koju toonud sellise juurt täis kasvanud potiga taime, siis pange ta
mulda koos potiga. Varakevadel, kui maa on sulanud, kaevake taim korraks üles harutage juured lahti ja istutage tagasi, nüüd juba ilma potita.
• Hilissügisel võib üsna kindla peale istutada lehtpuid, paljasjuurseid taimi – nemad
on nagunii juba puhkeolekus. Okaspuudest võib istutada täiesti külmakindlaid
sorte. Kui ise täpselt ei tea, küsige mõnelt aednikult.
• Roose ei maksa enam istutada neil on praegu noored võrsed peal, istutades tekitavad
nad ka noori juuri, mis talvel kindlasti ära külmuvad.
• Külmaõrnad taimed, mida istutada ei tasu: rododendronid, elulõngad, ebaküpressid.
• NB! Istutatud taimi tuleb ilmtingimata kõvasti kasta! Isegi siis, kui esimene lumi
juba maha on sadanud. Las naabrinaine naerab, kui kastekannu või aiavoolikuga
lumes kahlate – peaasi, et teie taimedel on rohkem šansse kevadeni elus püsida.
Rudolf
Nurga puukool

Vasta