Tänavune talv: hirmus okaspuudele, mõnus roosidele.

Moderaatorid: ponderosa, Nurga puukool, okaspuu

Vasta
Kasutaja avatar
Nurga puukool
Toimetaja
Postitusi: 309
Liitunud: E Mär 07, 2005 18:00:39
Asukoht: Harju mk,Nissi vald,Ellamaa,Nurga talu
Kontakt:

Tänavune talv: hirmus okaspuudele, mõnus roosidele.

Postitus Postitas Nurga puukool » K Mai 04, 2011 20:53:15

Tänavune talv: hirmus okaspuudele, mõnus roosidele.Eesti Päevalehe lisa,Interjöör ja aed,mai 2011
Autor:Kristina Traks


„Ekstreemne talv! Suured 15-aastased ja 5 meetrised elupuud on lume all lihtsalt prõksti pooleks murdunud, sellist asja pole enne näinudki,“ kirjeldab MTÜ Ellamaa Arboreetum asutaja ja peaaednik Rudolf Pehter.
Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel asuv arboreetum on 12 aastat vana ja pärast tänavust võimsat lumekattega talve on selle okaspuudest asukad kõige halvemas seisus. „Lumi tuli novembris ühe päevaga. Üritasime väiksemaid puid kaitsta, neilt lund maha raputades. Aga selle peale ei tulnudki, et ka 5-meetrist puud tuleb lumest puhastada. Vahepeal sulatas ja siis tuli veel lund ning kevadeks olid 15-aastased elupuud lihtsalt pooleks,“ räägib Pehter. „Ega sealt enam midagi ei tule. Mis on pooleks, need tuleb lihtsalt maha lõigata ja välja kaevata.“
Palju paremini ei läinud ka hariliku kadaka sammasjatel sortidel, marjapõõsastel, aedhortensiatel, enelatel, maranatel – raske lumi litsus nad vastu maad ning murdis oksad. Sirgetest hekkidest aga said viltused ja maadligi surutud moodustised.
Et talv tuli novembris tõesti ootamatult ja väga kiiresti, jäid paljudel ehk roosid ja teised külmaõrnad taimed katmata. Pehteri sõnul on nemad õnnega koos, sest paksust ja püsivast lumekihist piisas külmahellikutele täielikult. „Meil olid kuuseoksad juba metsast ära toodud ja pidime just see päev taimi hakkama katma, kui lumi tuli. Ei jõudnudki ning hea ongi. Roosid on katmata olekus talvitunud ideaalselt, tuleb ilus roosiaasta. Niisamuti katmata jäänud külmaõrnad krüptomeeriad ja ebaküpressid on talvitunud hästi,“ räägib Pehter. „Normaalse talvega on hea, kui külmaõrnad taimed ikka kaetud saavad, kuid kes enne tänavust talve jõudis roosid ära katta, sel on ilmselt taimed kopitama läinud.“
Ka päikesepõletus, mis kevadtalvel tihti taimi kiusab ning mille vastu taimi varjutama peab, pole tänavu eriti probleemiks. Ikka tänu sügavale kaitsvale lumekihile.
Küll aga oli hiirtel lume all pidu – sai häirimatult puude juuri ja tüvesid närida. Maiusroana läksid kaubaks kadakad, viljapuud, enelad ja püsikud. Üldse kannatasid Pehteri sõnul ilmselt enam need aiad, mis asuvad tuulte eest hästi varjatud kohtades. Seevastu lagedatel põldudel ja näiteks uuselamute juures asuvad lagedad aiad, kust lumi lihtsalt ära tuiskas, jäid ehk suuremast lume hävitustööst puutumata.

Kuidas ravida talvehaavu.

•Lume raskuse all murdunud puud-põõsad – polegi võimalik ravida, allesjäänud tüükast enam uut ilusat puud ei kasva, vaid see tuleb maha saagida ja välja kaevata. Väiksemad põõsad nagu enelad taastavad ise, kui nad maha lõigata.

•Hariliku kadaka sammasja kujuga sordid, mille lumi litsus vastu maad ja painutas oksad laiali - alguses üritada puu püsti ajada, siduda toki külge. Jaanipäeva paiku võib puu hakata okkaid maha ajama ja pudisema. Selle põhjuseks on asjaolu, et puu juured said talvega rebitud ja väiksemad narmasjuured lõhutud. Puu jääb janusse ja nälga ning sellepärast pudiseb ja kängub vaikselt. Osad puud võivad veel taastuda, kuid 50 protsendise tõenäosusega lähevad nad välja.
•Elupuukerad, mille lumi vajutas lapikuteks pannkookideks. Väikesed taimed ajavad ennast ise püsti, kuid suuremate puhul tuleb nende keskele lükata bambuspulk ja hakata sinna külge oksi üles siduma. Mitte mingil juhul ei tohi tihedalt tervet oksanuustikut kinni siduda, sest siis läheb see seest hallitama ja puu hävib.
•´Smaragd´ elupuud – umbes meetrikõrgused taastuvad ise, kuid kõrgematel puudel tuleb oksad puuvillase nööriga üles siduda. Samamoodi ei tohi tervet oksanuustikut ummuksisse siduda. Kindlasti siduda puuvillase nööriga, mis ise 5-6 kuuga ära mädaneb ja mida ei pea hiljem puu seest harutama hakkama.
•Muru, pinnakattekadakad ja tihedad okaspuude vormid– murul ja maadligi okstega kadakatel on palju hallikirmelist lumeseent. Võimalikult kiiresti tuleb muru rehaga üle kobestada ja kadakad sõrmedega läbi kammida, et nad poleks vastu maad surutud ja õhk hakkaks läbi käima. Pruunid oksad tuleb välja lõigata. Päikselise ilmaga surnud okkad maha pudistada. Soovitav on pritsida seenemürgiga, kuid selle töö tegemiseks peab temperatuur õues olema vähemalt 13-14 kraadi. Pritsimistööga pole väga kiire, kuid mõni nädal pärast lume sulamist võiks selle töö ette võtta.
•Hiirte tekitatud kahjustused. Näritud kohad katta pookevahaga, aga kui hiired on viljapuu tüve või enelapõõsa oksi närinud ringiratast kuni puiduni välja, siis taime enam päästa pole võimalik.
•Kitsede näritud okaspuud – kui kitsed on puid vaid pealt kärpinud, taastavad puud ennast ise. Kui aga ära on söödud kogu roheline osa (nt elupuu täiesti raagu), siis seda puud ei ole võimalik enam päästa.

Autor:Kristina Traks
Allikas: Ellamaa Arboreetum, Nurga puukool
Rudolf
Nurga puukool

Vasta