Head pole ilma halvata.
2008 aasta kevad tuli oodatust kiiremini ja ilmad soojenesid juba märtsi keskel.
Maa külmumist polnud 2007/2008 kevad-talvel praktiliselt kordagi,kui välja arvata vaid lühiajalised miinusgraadid jaanuaris-veebruaris.Minimaalne temperatuuri langus Ellamaal oli jaanuaris,kui üks öö langes temperatuuri näit -18C juurde.
Tänu sellisele pehmele talvele talvitusid külmaõrnad ja eksootilised taimed hästi ja isegi Hollandi päritolu taimed said oma talvise karastuse kätte suuremate vigastusteta.
Siinkohal võib näiteks tuua:Seedrite vormid,õrnemad ebaküpresside vormid,krüptomeeriate vormid,ranniksekvoia ja isegi Mehhiko valge mänd,kellele nii mõnigi okaspuude kataloog näitab 8 kliimaatsooni(-1C - -7C).
Nagu igal aastal ,samuti ka sellel aastal aga ikka endist viisi külmusid peaaegu maani paljud veigelate ja kukerpuude vormid.
Esimene aasta(talv) aga õnnestus lõpuks üle talve hoida Budleiade kolm erinevat vormi,mis muidugi talvitusid ’püsilillede kujul’ ehk siis pealt täiesti külmudes,kuid suve lõpuks olid ikkagi täies õite ilus.
Samas alates märtsist 2008 hakkasid ka niisked ja vihmased ilmad,mis kestsid praktiliselt praeguse ajani(novembri keskpaik) välja.Erandiks vaid maist kuni jaanipäevani kestnud kuiva periood.
Kevadine liigniiskus mõjus halvasti paljudele niiskemates ja kõrgema veetasemega taimedele.Nii mitmedki magnooliate vormid(mis on juba kasvanud samal kohal 2-3 aastat!) õitsesid kevadel küll hoolega,kuid hiljem peale lehtede moodustamise lihtsalt närbusid.
Tänu liigniiskusele ehk pääsesid küll paljud inimesed suvisest kastmisest,kuid et,vihmad ja niiskus kestab siiani ,siis võivad järgmise kevade tagajärjed olla vaata et,veel hullemadki!
Pealegi seesama niiskus + lisaks eelnev soe talv soodustasid suvel massilist nii kahjurite,kui ka kõikvõimalike seenhaiguste arenemist ja vohamist.Juba mitmendat talve järjest talvituvad meil välitingimustes näiteks sellised kahjurid nagu:kedriklestad ja kasvuhoone karilased,kes varemalt olid vaid aiandite kasvuhoonete kahjurid!
Tuleb tali… – soe või külm?
Alles juulis-augustis pakkusid paljud ilmatargad et,tulemas on keskmisest külmem ja suure lumega talv.
Nüüdseks,kui on käes novembri keskpaik on aga taandunud ilmatarkade prognoosid (ka Inglismaalt ja Poolast tuleva info põhjal) et,eelolev talv tuleb sarnane eelmisele ja suuremat külma perioodi on oodata mõneks nädalaks vaid jaanuaris.
Et eelmisel aastal sai teatud taimi liigagi hoolikalt talveks kaetud ja nii mõnedki tihedamad ebaküpresside vormid hoopis tiheda katte all läksid hallitama,siis peab hakkama jälgima täpsemalt ilma muutusi ja katmisega hakkama tegelema vahetult enne külmade tulekut.
Küll saab aga varem taimedele peale panna tüvekaitsed ja tihedamatesse kääbusvormide põõsastesse hiirtele siniseid vahakuubikuid.
Hiired,jänesed,metskitsed tükivad taimede koort närima rohkem külmade ilmade saabumisel,kui on maapind külmetunud ja loomadel on raske oma toitu maapinnalt kätte saada.Sellel aastal aga on juba nii mõnelgi taimel peenemaid oksi näritud!
Eelnevatele aastate kogemusele tuginedes võiks siinkohal välja tuua mõned taimed,mis vajavad kindlasti loomade eest kaitset:
*enamus viljapuid(Malus sp,Prunus sp,Pyrus sp)
*dekoratiiv-õunapuud(Malus sp)
*väiksemad vahtrad ja tammed(Acer sp,Quercus sp)
*väiksemad pöögid ja valgepöögid(Fagus sp,Carpinus sp)
*hobukastanid(Aesculus sp)
*mooruspuud(Morus sp)
*metasekvoiad(Metasequoia sp)
*hõlmikpuud(Ginkgo biloba)
*sirmokas(Sciadopitys sp)
Kokkuvõtte.
Üks viimaseid uudiseid,seoses üha kiirenevate kliimamuutustega on teadlaste poolt kindlaks tehtud et,kõige rohkem ja kiiremini mõjutavad kliima muutused Euroopat.
Vahemere ümbrus on muutumas üha põuasemaks, samas kui põhjapoolsetel aladel suureneb sademete hulk edasi.
Globaalne keskmine õhutemperatuur on tõusnud tööstuslikule ajajärgule eelnenud tasemest peaaegu 0,8 kraadi võrra Celsiuse skaalal ning Euroopas ja põhjalaiuskraadidel on kasv olnud isegi suurem,» märgitakse raportis, mille taga on Euroopa Komisjon ja ÜRO.
Samas meie,aednikud peame valmis olema igasuguseks ilmaks,olenemata prognoosidest ja ennustustest.
Kes teab,ehk on ka siis tõesti võimalus või hoopis vajadus 50 või 100 aasta pärast hakkata välja vahetama meie harilikke metsamände seedrite vastu!
16 November,2008