Kui tähtis on teile taimede ostmisel päritolu?

[Nurga puukool]

Taimede päritolu.
nb.Hääletada saavad registreeritud kasutajad.

[Ilmatark]

Ilm täna 19.03.2005:
Tallinn,Eesti -6- -9C'
Warssavi,Poola 0- -2C'
Amsterdam,Holland +10 - +15C'
Milaano,Itaalia +14- 20C'

Eks mõelge ise edasi...

[Triin27]

Kindlasti eelistan eestimaist .Kuid vahel ostan ka Hollandi tootjate toodangut.

[VI]

Minu jaoks on päritolu väga tähtis. Üritan oma kollektsiooniaedu teaduslikule metoodikale vastavalt dokumenteerida, aga Eesti oludes on see praktiliselt võimatu. Oluline pole mitte koht, kus istik on kasvatatud vaid seemne päritoluprovinients.

Parimal juhul oskab müüja nimetada riigi, kus seemik on hangitud. Seemne päritolu kohta küsides maigutatakse ainult suud, kuigi sama liigi areaali eri osadest korjatud seemne korral võivad tulemused olla meeletult erinevad.

[Nurga puukool]

Meie tellime Prantsusmaalt seemneid ja sellel firmal on reeglina seemned pärit areaalist(ehk kohast kus kasvab liik looduslikult).Ja kui ei ole siis on ka juurde märgitud.
Poolas on tavaliselt sama moodi või siis enda kodumaine seeme.
Eesti seemnest kasvatatavad taimed aga on enamuses hübridiseerunud....

[VI]

Enamuste liikide looduslik areaal on liiga suur, et sellest teadmisest mingit tolku oleks. Metsandusega kokkupuutunud tunnevad arvatavasti sõimusõnaks muutunud mõistet "Darmstadti männikud", mis tuleneb 19. sajandi lõpul Eestisse rajatud männikutest, mille seeme pärines Saksamaalt, Darmstadti linnast. Selle piirkonna seemnest männid osutusid Eestis kõveratüvelisteks, okslikeks ja olid halva juurdekasvuga. Hariliku männi looduslik areaal ulatub läänest-itta Portugalist Hiinani ning põhjast-lõunasse Norrast Türgini kasvades nii merelises kui kontinentaalses kliimas, merepinnakõrgusest kõrgmäestikeni.

Metsanduses nõutav täpsus on selline, et kontinentaalsema ja külmema Lõuna-Eesti päritolu seemet ei soovitata kasutada merelisema kliimaga Lääne- ja Põhja-Eestis ning vastupidi. Võõrliikide korral on soodsate introduktsiooni-lähtekohtade tuvastamiseks seemne päritolu teadmine aga veelgi tähtsam. Teaduslikul otstarbel loodud metsakultuurid on näidanud, et sama liigi loodusliku levila eri osadest korjatud seemne võib anda drastiliselt erinevaid tulemusi. Areaalitäpsusest piisab ainult üksikute väga väikeste areaalide korral (nt: Picea omorika).

[VI]

Kui teema algse küsimuse vastusevariantide hulgas oleks:

Jaapan (Honshu, Hokkaido)
USA (Massachusetts, Michigan, Ohio)
Venemaa (Sahhalin, Habarovsk)

...siis mina valiksin need kolm.

[ponderosa]

Oli vist ikka niipidi, et kagu (lõuna) eesti seemet (nt., nn. "Riia mänd") võis kasutada üle terve Eesti. Ülejäänut vaid kohapeal.

Enamuste liikide looduslik areaal on liiga suur, et sellest teadmisest mingit tolku oleks. Metsandusega kokkupuutunud tunnevad arvatavasti sõimusõnaks muutunud mõistet "Darmstadti männikud", mis tuleneb 19. sajandi lõpul Eestisse rajatud männikutest, mille seeme pärines Saksamaalt, Darmstadti linnast. Selle piirkonna seemnest männid osutusid Eestis kõveratüvelisteks, okslikeks ja olid halva juurdekasvuga. Hariliku männi looduslik areaal ulatub läänest-itta Portugalist Hiinani ning põhjast-lõunasse Norrast Türgini kasvades nii merelises kui kontinentaalses kliimas, merepinnakõrgusest kõrgmäestikeni.

Metsanduses nõutav täpsus on selline, et kontinentaalsema ja külmema Lõuna-Eesti päritolu seemet ei soovitata kasutada merelisema kliimaga Lääne- ja Põhja-Eestis ning vastupidi. Võõrliikide korral on soodsate introduktsiooni-lähtekohtade tuvastamiseks seemne päritolu teadmine aga veelgi tähtsam. Teaduslikul otstarbel loodud metsakultuurid on näidanud, et sama liigi loodusliku levila eri osadest korjatud seemne võib anda drastiliselt erinevaid tulemusi. Areaalitäpsusest piisab ainult üksikute väga väikeste areaalide korral (nt: Picea omorika).