Okaspuude pritsimine.

[Nurga puukool]

Mürgipritsiga pudetõve vastu.


Igasügisene elupuu võra puhastamine ja pritsimine aitab vabaneda pudetõvest, mis on muutnud meie aiad näotuks ja hekid inetuks.

Tüütut seenhaigust, elupuu pudetõbe (seda tekitab seen Didymascella thujina) näeb üsna sageli meie aedades ja vahel isegi aiaärides müüdavatel istikutel. Kui elupuud on muutunud hõredateks rootsikuteks, võrades on palju pruuni ning puud ei taha kasvada, kiusab neid üsna ilmselt pudetõbi.
Räpina Aianduskooli dendroloogiaõpetaja Andres Vaasa kirjeldab seda järgmiselt:
“Haigustekitaja kahjustab elupuu soomusjaid okkaid, mis kolletuvad ja lõpuks varisevad maha. Alles jäävad vaid viimase aasta juurdekasvud. Haigustekitaja eosed säilivad puu alla kogunenud varisel, kevadel nakatavad need noori kasve. Haigestunud puu kasv pidurdub, kuna toitvat pinda ehk siis okkaid on vähe.”
Kui võra sisemuses on natuke kolletunud oksi, pole puu haige. Siis on tegu loomuliku kuivamisega, vanemad okkad lihtsalt varisevad. Kui kolletunud osa on aga suur ning te märkate elupuu soomustel tumedaid täpikesi (eoskogumikke), tuleb hakata tõbe tõrjuma.
Jaemüügist saab osta preparaati Bravo. Olemas on ka n-ö profipreparaadid, neid võib kasutada aga vaid taimekaitsekoolituse saanud inimene (tugevamad mürgid on ohtlikumad). Pritsimisteenust saab tellida haljastusfirmadest, kust leiab kindlasti mõne vastava koolituse saanud töötaja.
Tõhusamad on süsteemsed preparaadid, sest kontaktsete mürkidega ei suuda te eales üle pritsida kõiki okkaid.
Paljude iluaednike kogemus näitab, et pritsides saab pudetõvest jagu. Ühes puukoolis olid sajad istikud nakatunud, aga kui neid hakati töötlema, haigus taandus.
“Pritsimine mõjub väga hästi,” väidab aiaomanik Reine Laidsaar, kes sai paari aastaga oma okaspuud korda. Sama kinnitab ka Ahto Ruut, kelle ilusa aia välimust rikkusid hulk aastaid pruunistunud okaspuud.

ELUPUU IGASÜGISENE KORRASTUS.
Dendroloogiaõpetaja Andres Vaasa annab nõu, kuidas elupuud taas ilusaks saab.
* Sobiv aeg on hilissügisel vahetult enne külmi, tavaliselt oktoobri lõpus – novembri algul. Selleks ajaks on peale pudetõve välja arenenud ka muude enamlevinud seente eoskogumikud. Tõrje on tõhus, kuna eosed ei levi enam sel ajal.
* Valige pritsimiseks soe (u 10º) ja sombune päev.
* Pange kätte tugevamad kummikindad ja katsuge puu kolletunud okastest kätega tõmmates ja raputades võimalikult puhtaks saada.
* Mahalangenud kraam kraapige korralikult kokku ning põletage ära.
* Pritsige võra üle. Lõõskava päikesega ärge pritsige, sest okastele sattuvad vedelikupiisad teevad neile kahju.
Igasügisene töötlemine vähendab kõvasti eoste kontsentratsiooni aias. Isegi kui puu pole haige, tasub igal sügisel võra puhastada ja üle pritsida, sest pudetõbi on levinud massiliselt ning eosed võivad väga kergesti ka teie aia üles leida.

KES JA KUI HAIGED ON?.
Eestis kasvatatavatel okaspuudel on levinud ebameeldivalt palju haigusi, märgib Andres Vaasa, kes on okaspuufännina teemat põhjalikult uurinud.
“Üks põhjus on see, et Hollandist ja mujalt soojema kliimaga Euroopast pärit taimed pole kohastunud meie oludega ning võtavad vastu kõik halva. Või on siis juba sissetoodud taimed nakatunud ning olemasolevad haigused süvenevad.
Olen näinud aianduskeskustes ja puukoolides päris palju haigeid taimi. Oletan, et müügil on läänest toodud istikud, mis on päritolumaal just haiguste tõttu välja praagitud. Suurtes lagedates kinnisvarakülades, kuhu jõuab väga palju selliseid taimi, on ideaalsed tingimused, et tuul saaks eoseid levitada ja veel terveid puid nakatada.
Kõige haigemad on meil aga kadakad. Neilt on Eestis leitud kolm haigustekitajat, aga usun, et neid on rohkem, kuna maailmas on teada kuus kadakatel levinud ohtlikku seenhaigust. Kõigist haigustekitajaist annavad aednikule märku võrasse tekkinud kuivanud oksad.
Massiliselt on seenhaigusesse, mida tekitab Kabatina juniperi, haigestunud sabiina kadakad (Juniperus sabina). See on n-ö talvitushaigus: eoste levikut soodustab meie vahelduva ilmaga talv. Kui suurem osa sabiina kadaka võrast on kevadeks pruunistunud, tuleb põõsas likvideerida. Kui kahjustus on väiksem, lõigake koledad kohad välja ja hakake põõsast sügiseti Bravoga pritsima.
Välja läinud sabiina kadaka asemele istutage aga Pfitzeri kadakas (Juniperus × pfitzeriana) ‘Mint Julep’, mis näeb sama kena välja, aga on haiguskindlam.
Raske on leida ka täiesti tervet mägi-ebaküpressi (Chamaecyparis pisifera) ja kalifornia ebaküpressi (C. lawsoniana), neist enamiku võras möllavad seened.
Pudetõbi kiusab ka meil väga populaarset kanada kuuse (Picea glauca) sorti ‘Conica’, eriti vastuvõtlik on sellele haigusele aga musta kuuse (Picea mariana) sort ‘Nana’.
Muret ja sekeldamist on vähem, kui valite aeda kodumaised hariliku kuuse (Picea abies) sordid, mida on kümneid. Neid ei ohusta ka kevadtalvine päike.
Väikeaeda päikselisele kohale võib soovitada torkava kuuse (Picea pungens) kääbussorte. Vähem haigusi on Engelmanni kuusel (Picea engelmannii), puu on ilusa tiheda võraga ja pikaealine.
Harilikul männil on levinud okka-pudetõbi. Talle tasub eelistada keerdmändi ehk keerdokkalist mändi (Pinus contorta), mis kasvab kiiremini ega ole pinnase suhtes nii nõudli," soovitab Andres Vaasa.
Mida teha, et koduaeda ei satuks haige okaspuu?
“Uurige istikut hästi põhjalikult. Kui märkate võras okastel või soomustel mingeid ebaloomulikke täpikesi, on need tõenäoliselt eoskogumikud. Selline taim jätke kindlasti ostmata.”

KUIDAS HAIGUSI EEMAL HOIDA?
“Aedades noori okaspuid vaadates märkab, et väga paljud põevad istutusjärgset stressi. Sissetoodud taimed, mis on heades oludes ära poputatud, satuvad ju kasvama hulga kehvemasse paika.
Keskkonnavahetus pärsib arengut. Kui aiapidajad suudaksid luua istutatud okaspuudele võimalikult head kasvutingimused, oleks pilt meie aedades hulga parem.
Leidke noortele okaspuudele hästi valgusrikas ja viljaka parasniiske mullaga kasvukoht, mis on kaitstud külmade tuulte eest, kuid kus õhk siiski liigub. Tuultele liiga suletud aias on okaspuude okkad kauem kaste- ja vihmaniisked, selline keskkond on aga seente arenguks igati soodne.
Kindlasti tuleb sissetoodud okaspuid väetada. Eriti oluline on hilissuvine ehk nii-öelda sügisväetamine, mis soodustab talvituseelset puitumist. Sügisväetist tuleks anda juba augusti esimesel dekaadil, sest siis jõuab taim selle enne talve tulekut omastada. Hilisem väetamine ei pruugi anda soovitud tulemust.”


Maakodu oktoober/2006
Tekst KAJA KURG
Fotod ANDRES VAASA

[mait]

hei,

kas keegi oskab ka öelda, mis kangusega see Bravo-lahus peaks olema?
ja mis võiks olla lahuse kulunorm ühe taime kohta?

Mait

[Kivi]

0,2% lahus peaks olema ok (20ml preparaati 10l veele või 2ml - 1l veele). Pritsitakse nii, et taim märguks (okkad, oksad)!! Kui palju tuleb lahust valmistada? Seda tuleks ise natukene mõelda või puhta veega enne katsetada milline kogus kulub konkreetse(te) taime(de) märgamiseks oma pritsiga.

[Tantz]

Tere!
Kui hariliku männi enamus okka otsad on pruunid ja puu tüvi ja oksad on valgeid täppe täis, et kas tegemist on mingi haigusega. Ja kas see võib ka levida lähedal olevatele elupuudele. Kui on, siis mis oleks kõige parem ravi.
Tänades ja vastus oodates