NURGA PUUKOOLI FOORUM

Otsin oma kollektsiooniaeda järgnevaid puid:

õilis nulg - Abies amabilis
tore nulg - Abies magnifica
amuuri nulg - Abies nephrolepis
sahhalini nulg - Abies sachalinensis
läänelehis - Larix occidentalis
kare kuusk - Picea asperata
kahevärviline kuusk - Picea bicolor
Glehni kuusk - Picea glehnii
ajaani kuusk - Picea jezoensis
korea kuusk - Picea koraiensis
purpurkuusk - Picea purpurea
valgetüveline seedermänd - Pinus albicaulis
üheokkaline mänd - Pinus monophylla
mäginulg - Abies lasiocarpa
kaukaasia nulg - Abies nordmanniana
kalifornia ebaküpress - Chamaecyparis lawsoniana
nutka ebaküpress - Chamaecyparis nootkatensis
mägi-ebaküpress - Chamaecyparis pisifera
soomusmänd - Pinus heldreichii
igimänd - Pinus longaeva
hiidsekvoia - Sequoiadendron giganteum
sitšhuani tsuuga - Tsuga chinensis
eriokkaline tsuuga - Tsuga diversifolia
läänetsuuga - Tsuga heterophylla

Andke palun teada, kui keegi omab infot nende saadvuse kohta Eestis.

Nägin nädal tagasi kõiki soovitud ebaküpresse ja mäginulgu Rannamõisa aias, Sirje Stiil OÜ. Mäginulg, Nurgapuukooli oma, oli ka Rocca Aiakeskuses.

Sain mahti seal Rannamõisa aias ära käia. Ennem seda kohta ei teadnudki. Okaspuude valik tüüpiliselt vaimuvaene: elupuu, jugapuu, torkav kuusk ja igasugused väikeaia nässakad. Mäginulgu polnud ja ebaküpressidest oli vaid 'pisiferat' ning seegi mingi kultivar. Õnneks läks käik siiski asja ette - sain vägagi hea hinnaga kaks heas seisukorras, kenasti puitunud, rohkem kui meetri kõrgust kanada tsuugat.

Midagi tuleb meil nendest järgm.aasta müüki.
Looduslikke liike võib küsida ka Järvseljalt.
Puukooli juhataja:Kaie -tel.53420796

Tuli meelde! Mõned aastad tagasi rääkis meile pikemalt igimännist Urmas Kaja, kes ise neid ka kasvatada üritas. Siis töötas ta Lahemaa rahvuspargis, uuri järele!

Glehni kuused ja terve autotäie muud huvitavat leidsin Järvseljalt. Soovitan teistelgi kollektsionääridel võimalusel sealt läbi astuda. Valik on oluliselt laiem, kui hinnakirjas kajastub. Leidus ka tõelisi eksoote. Kogu taimla läbitöötamiseks soovitan aega varuda vähemalt 3h. Kes ka metsakvartalitel asuvate katsekultuuride vastu huvi tunneb, võtku kohe julgelt terve päev vabaks.

Potistamata (kaevatakse kohapeal välja) taimede hinnad imeodavad. Minu silmis plussiks veel see, et tegemist on omakasvatatud, Eesti päritolu seemnest taimedega (madalamad külmakindlusriskid).

Julgeksin soovitada ka Nurga Puukoolil kaaluda võimalust osade poolakate/hollandlaste asemel Järvselja taimi müüki võtta. Hinnaerinevust vaadates peaks kasumimarginaal päris ok tulema. Võimalik, et puukoolidele on nad võrreldes jaeostjaga valmis ka odavamalt pakkuma.

Kui meie puukoolis mõne tunni veeta ,leiab samuti hulgaliselt Eestis kasvatatud materjali.
Samas algusaastatel kasutasime rohkem materjali Eestimaisest paljundusest.Kuid kahjuks on näiteks enamik, Eesti seemnetest kasvatatud nulgusid ja lehiseid hübridiseerunud ehk tavakeeli segunenud.Seega puhta liigi saamise eesmärgil suhteliselt kõlbmatud.
Muide, kõik need suured puud nii Järvseljal,Luual jne. on samuti toodud siia kunagi mujalt maailmast!
Sellepärast eelistamegi tuua pigem Poola noortaimi,millede seemned pärinevad liigi areaalist ehk kohast kus konkreetne taim kasvab looduslikult.
Suht mõtetu on näiteks kasvatada Eesti korea nulgu,mis on segunenud Jaapani nuluga ja kasvab 20 meetriseks!
Hinnavahe:kas osta taim Hollandis,Poolas ja ka Eestis palajasjuursena või konteineris ongi 5 kordne.Sest paraku on konteinertaimega ka 5 korda rohkem tegemist kui põllu peal kasvatatud taimega.Ja Järvselja potitaim konteineris
muide ei erine küll meie hindadest eriliselt!

Eesti seemnetest kasvatatud nulgusid ja lehiseid hübridiseerunud ehk tavakeeli segunenud.

Hübridiseeruvate liikidega on muidugi riskid, mida iga taimekasvataja peab tundma. Minule igastahes oskasid taimla prouad öelda, kus seeme korjatud on. Suur osa Järvselja seemnest korjatakse katsekvartalitel asuvatest puhaspuistutest, kus hübridiseerumisrisk on suht väike. Ettevaatlik tuleb olla nende taimedega, mille seeme on korjatud Agali või Järvselja taimla läheduses olevast arboreetumitest.

Muide, kõik need suured puud nii Järvseljal,Luual jne. on samuti toodud siia kunagi mujalt maailmast!

See kui emastaim on suutnud Eestis viljuma hakata, annab kindluse, et ka suur osa tema järglastest on Eesti kliimas elujõulised. Teist põlvkonda Eestis olevate taimedega on see kindlus veelgi suurem jne. Pika võõrpuude introduktsiooniajalooga Taanis näiteks on mitmest algselt küllaltki probleemsest liigist saadud juba kohalikesse tingimustesse sobiv Taani maarass.

Sellepärast eelistamegi tuua pigem Poola noortaimi,millede seemned pärinevad liigi areaalist ehk kohast kus konkreetne taim kasvab looduslikult.

Mis garanteerib seda peale Poola taimekasvatajate sõna? Pealegi kattuvad puude areaalid ning puud hübridiseeruvad sama edukalt ka oma areaalis kui väljaspool seda. Näiteks Engelmani kuuse areaal kattub teatud kohtades torkava, kanada, musta ja sitka kuusega. Kõigi nende liikidega suudab ta hübridiseeruda.

Tegelikult peaks ideaalne seeme pärinema levila võimalikult Eestiga sarnasest kliimavööndist, kus see on korjatud puhaspuistust, mille läheduses ei kasva kaasliikidena teisi hübridiseerumisvõimelisi liike. Seeme peaks olema korjatud plusspuudena märgitud puudelt, millel on tugevad liigiomased tunnused, mis on haigusvabad, intensiivse kõrguskasvuga, mille tüvi on sirge ning hargnemata ja väikese koondega - ühesõnaga hea geneetiline kood. Paraku on looduses asjad sedamoodi, et intensiivsemalt kipuvad viljuma just kidurama kasvuga puud. Laisemad seemnehankijad aga lasevad siinkohal üle jala ja korjavad sealt, kus on lihtsam seemet kätte saada.

Osadel pika traditsiooniga Euroopas asuvatel puukoolidel (eriti neil, mis toodavad metsandusotstarbelist istutusmaterjali) on seemne hankimiseks lausa spetsiaalsed seemnepuud, mis eelmainitud tingimusi järgivad. Eesti taimekasvatajal on arusaadavalt raske kontrollida, kas talle müüdav seemik pärineb mõnest sellisest puust või on korjatud kohaliku botaanikaaia jändrikult, aga sinna suunda tuleks vähemalt püüelda.

Ja Järvselja potitaim konteineris muide ei erine küll meie hindadest eriliselt!

Konteinertaimede hinnas erinevust ei ole jah. Niipalju aga kui mina küsisin, jäi mulje, et Järvselja 2-3a paljasjuurse seemiku hind välismaiste taimekasvatajate toodangu hinnast eriti ei erine kah.

Mul oleks Nurga Puukoolile veel ka selline küsimus, kas kavatsetakse millalgi hankida ka Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsapuude kultiveerimismaterjali turustamise luba? Minu teada seni teil seda veel pole. (Vabandan, kui mu andmed on vananenud.)

Mul oleks huvi kevadel tellida mõnelt Eesti puukoolilt metsa istutusmaterjali. Eesmärgiks oleks rajada paar võõrliikide matsakatsekultuuri. Seni aga on tarnija leidmise katsed luhta läinud - need, kellel vastav luba olemas, võõrliikidega ei tegele; need kes aga tegelevad, ei oma luba. Ise jur.isikut selleks otstarbeks rajada ka ausaltöeldes ei viitsi.

Nurga puukoolil on Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsapuude kultiveerimismaterjali turustamise luba, ametliku firma nime all vt.kodulehe esilehelt.
Taimede päritolu on Poola ja pakumegi just võõrliike.Eesti sertifitseeritud seemnest taimi meil pole.
Tellimine on talvel jaanuarist-märtsini,kätte saab mais.