NURGA PUUKOOLI FOORUM

Eelmisel eesti ajal, kui kasutati omajuurseid istikuid ja eestimaa iseselekteerunud poolrahvalike sorte pidasid paljud õunapuud ka 100 aastat viljapuudena vastu. Olen neid veel praegugi mõnel pool näinud.

Loodetavasti dendroloogid suudavad valget ja makedoonia mändi ristates kunagi saada koorepõletiku kindla vormi

Ilmselt on juba sul otsus tehtud ja puud valitut ning istutatud. Eestil on see häda, et pole korraliku talve ega korralikku suve, seetõttu on vähesed võõramaised okaspuud meile sobilikud. Paljud kasvavad esimese ebasobiva talveni, paljude eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Paljud kiratsevad. Üks ok...

Alpi seedermänd varieerub küllaltki palju ka liigi siseselt. Samuti sõltub minu arvates võra tihedus kaharus ja pikkus lisaks valgustatusele väga oluliselt ka pinnasest, viljakusest ja niiskusest. Puule kehvades kasvutingimustes kipub alpi seedermänd alt kiiresti laasuma, seda isegi korraliku valgus...

Eelmisel sügisel sai mitu liitrit pinus cembra seemet siia-sinna külitud. Idanevus oli üsna madal ja palju tegi laastamist tõusmepõletik (ei töödelnud kaaliumpermaganaadiga). Kokkuvateks tuli idanevuseks ca 1-2% Kunagi sei internetist vene seedermäni guru Drozdovi õpetust allalaadida. Väga huvitav a...

Ei oska päris professionaalset vastust anda, aga kevadepoole, enne lehtimist lõigatud paju ja lepatoikad kipuvad küll kasvama minema.
Hekiks sobivaid pajuvorme, neid vist peab päris otsima