NURGA PUUKOOLI FOORUM

Arvatavasti välitingimustes väga kaua vastu ei löö Võibolla on abiks: Port-Orford-Cedar Native Range Port-Orford-cedar grows in a small area near the Pacific coast, from about latitude 40° 50' to 43° 35' N. in southern Oregon and northern California (13). It is most important on uplifted marine terr...

mul on nii et ma pean tegema mingi töö männist aga ma ei tea mis on männi levitaja mitte levik. :lol: :shock: Mis ja/või kes ja äkki on veel ka mitu levimisvahendit :roll: Tiivuliste seemnetega puud teevad suurima töö tuule abil ise ära, linnud ja pisiimetajad aitavaid vaid mõningal määral kaasa :w...

Küsimus oli vana ja probleem ilmselt mingi lahenduse saanud.

Huvitav on märkida, et viimasel ajal loetakse seedritele (cedrus) suguluselt kõige lähemal olevaiks nulge (abies). Isegi käbi kuju ja asetus on sarnane (mitte larix-t), rääkimata teistest seemnete ja paljunemisorganite sarnasusest. Kahjuks ma ei saa siia panna kena netist pärinevat diagrammi ja pikk...

Kahjuks pole Järvselja kodulehel peale "Kuningamänni" teistest juttu. Kui aga võtta lahti mullu ilmunud "Okaspuud" lk. 208, siis sealt saab kogu info kätte (mänd 46m). Kuuske nii kõrget enam Eestis polegi! Käisin tunamullu ise neid puid kaemas, olid teised alles. Loodi püstimae kohta tasub kaeda 200...

Miskipärast on siinkohal ununenud Järvseljal kasvavad 220 aastased ja 46 meetri kõrgused männid ja Loodi püstimäel kasvavad umbes samakõrged lehised

Ei julge end neis asjus suureks spetsisks pidada, puudub ka vastav erialane haridus.
Huvi okaspuude suhtes on aga olemas, eriti olen üritanud uurida pinus´eid, mida meil vaid üks liik looduses, aga palju ameerika kontinendil

Jah, need alleed on tuntud nagu Loodi Püstimägigi, mida olen korduvalt külastanud. On olnud au kaeda ka Eesti jämedamat lehist Kambja Metsapargis

Pole see okaspuudel nii ainulaadne nähtus ühti. Üks tuntuim uinupungi omav on lehis, mis mitmetele tingimuste muutustele (valgustus, lehise vähk) võib reageerida tüvest uute võrsete-okste kasvatamisega uinupungadest. Pinus rigida (pigimänd) pidavat isegi kännuvõsu andma :wink: Kusagilt on meelde jää...

Väga hea ülevaate natuuras lehistest saad Tartu Puukooli pargis jalutades, oli vist Rõõmu tee 2.
Seal on kõik ameerika alamliigid kah näha, kui juba oskad vaadata

Pinus nigra kui laia areaaliga liigi puhul on ilmselt oluline ka seemne päritolu. Tasub lugeda hiljuti ilmunud "Okaspuud" raamatut

Niipalju kui lugenud olen, on Jaapani lehis suhteliselt lehisevähi kindel, mida ei saa öelda Euroopa ja Siberi lehise kohta. Väikeste mõõtmetega ja üsna haigusekindel on Kuriili lehis. Kui õnnestub saada ja koht sobib, siis võib kasvada ka Ameerika lehis, mis on eriti õhulise võraga, peente okste ja...

Paluks ikka ponderosa
Lehistest on hiljuti ilmunud hea raamat
Lehis metsa ja pargipuu
Eesti metsaseltslt, Tartu 2004

Jah, makedoonia ja rumeelia on samad männid.
Ameerira uhkus on muidugi pikaokkaline gigant pinus ponderosa, ehk kollane mänd, kasvab ka meil, aga mitte nii kiiresti ja hästi, seega suure ilupuuna suurel krundil täiesti arvestatav 15 ja rohkem cm pikkade okastega

Midagi peaks hargnema siit
http://www.msfu.ru/info/lf/drozdov/